Kuu aega tagasi parkla ehituse ajal informeerisin AS A.Le Coq ja Tartu Linnavalitsust, et parkla laiendus ei toimu vastavalt detailplaneeringus kokkulepitule. Olen Tähtvere 48 elanik juba üle 10 aasta ja näinud igasuguseid probleeme, mida loodus teeb mäeküljega. Eelmise elamu vundamendi oli mäekülje vajumine 100 aasta jooksul lükanud 50 cm võrra esialgsest asendist Tähtvere tänavale ning selle täielikult murendanud. Seda maja kutsuti „suure kõhuga majaks“.
Aastal 2005, kui toimus uue detailplaneeringu arutelu, kirjeldasin ma olukorda Linnavalitsuses ja hoiatasin, et igasugune ehitustegevus mäe otsas põhjustab mäeküljele muutusi, mis omakorda suurendavad vajumist, sest mäekülg on veesooni täis. Veesooned tulid nähtavale uue elamu vundamendi kaevamisel. Nendele uue kindla plaatvundamendi ehitamine oli küllaltki keerukas. Aeg (8 aastat) on näidanud, et minu välamõeldud lahendus toimib. 4 korruseline elamu pole sentimeetritki kuhugi poole kaldu vajunud ega oma asendist nihkunud.
Detailplaneeringu arutelu käigus, mis oli pikk erinevate poolte ärakuulamise protsess, saadi lõpuks ohust aru ja võeti vastu otsus, mida peab AS A.Le Coq tegema, kui hakkab oma parklat laiendama ning mida on vaja kindlasti teha parkla laiendamise käigus. Nüüd 3 aastat hiljem on tekkinud olukord, kus keegi neid kokkuleppeid ei mäleta ja ei täida. Milleks siis üldse toimuvad detailplaneeringu arutelud Linnavalitsuses? See on mõttetu ajaraiskamine.
Nüüd suurte vihmade tõttu kuu aja jooksul toimuski see, millest ma olen aastaid rääkinud ja hoiatanud. Tähtvere 48 kinnistul, mäekülje all, ilmus välja uus veesoon ja vedel savipinnas vajub tekitades maalihke. Parkla laienduse käigus tekkis vana parklaosa ja uue parklaosa kokkupuutepunktis kogu parkla madalaim koht. See asub suure lehise juures. Äärekivi kõrgus on 10 cm. Kuna kogu parkla sadeveed kogunevad nüüd sinna, siis liigvesi jookseb üle äärekivi ja imbub maapinnas olevasse lohku kohe sealsamas. Uuesti tuleb see liigvesi välja Tähtvere 48 kinnistul mäeküllje jalamil ja põhjustab mäekülje vajumist.
Kui arvestada, et mäekülg niigi on veesooni täis ja vajub kogu aeg, siis selline lisavee hulk ainult kiirendab suurema õnnetuse saabumist. 5 aastat tagasi juhtus see naaberkinnistul, kui mäekülg vajus Tähtvere 54 maja vastu. Tähtvere 48 kinnistul hakkavad varsti õunapuud vajuma, sest maalihke serv on nüüd 1m kaugusel puudest. Huvitav, kuidas ma saaksin informeerida AS A.Le Coq ja Tartu Linnavalitsust ähvardavast ohust, nõnda, et keegi ka kuuleks mind. Või jääb ainult oodata suuremat õnnetust, et midagi ette võetaks? Mina olen igatahes hoiatanud ja informeerinud.
pühapäev, 7. september 2008
reede, 5. september 2008
AS A.Le Cog parkla laiendus tekitab kahju naabritele.
Avaldus AS-ile A.Le Cog, Tartu Linnavalitsusele ja Politseile / 31.08.2008, 03.09.2008.
Teen ettepaneku tekkinud olukorra normaalseks lahendamiseks seoses AS A.Le Cog’i autoparkla laiendusega Tähtvere 48 kinnistu kõrval.
Kui AS A.Le Cog ei soovi parklale tõket ehitada oleks mõistlik vähemalt naabrite kinnistute vaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt tähistada. Nimetaksin seda „12 kuuse tõke“. Mõte seisneb selles, et istutada mäekülje servale (betoonpostide vahele/juurde, kus jookseb kinnistute vaheline piir) 12 kuuske. Kuused on mul välja valitud (Luua kooli metsanduse eriala diplom), on 3 m kõrgused/1m läbimõõdu juurepalliga, maksavad 1500 krooni/puu ja asuvad Tartu puukoolis. Sordiks on serbia kuusk (violetsete käbidega). Naabril, kel natuke rohkem raha, võiks need välja osta/transportida ja tööjõu leida. Koos leiame puudele täpse asukoha ja istutusaja. Isiklikult mina ei soovi meie vahele betoontõket/traat- või plankaeda, sest me ei ole ju sõjas.
Eriti huvitav oleks lahendus ka linnarahvale, sest kuuserivi vahelt autoparklas näeb ka ilusat Supilinna vaadet ja alt Tähtvere tänavalt avaneb samuti huvitav vaade mäe otsa, kus juba kõrguvad suur lehis, parkla laternapost ja kaks parajalt kõrget kaske. „12 kuuse tõke“, mis tasapisi kasvab, ainult täiendab seda looduslikku vaadet.
Asjaõigusseaduse paragrahv 151 sätestab piirirajatiste omanike õigused ja kohustused ning ütleb, et ei tohi tekitada kahju naabrile. AS A.Le Cog on selle seaduse vastu eksinud. Lisaks ei täida detailplaneeringus kokkulepitut ja ei informeeri oma tegevusest naabreid. Naabrite kontakti soovidele, et asja arutada, ei vastata. Oma tegevuse ja käitumisega on AS A.Le Cog lõplikult näidanud oma tegelikku soovi, laiendada tehast elurajoonis ja arendada tootmist ning naabritest elanikega mitte suhelda. Ei täida seadusi, ei suhtle ja teeb mis tahab – see on nüüd AS A.Le Cog uus kujund.
Nüüd on parkla valmis. Sellel puudub kanalisatsioon ja parkla solgiveed jooksevad parkla kallakuga tõttu mäest alla naaberkinnistutele. Parklal puudub ka tõke, mis hoiaks ära autode juhusliku veeremise mäest alla naaberkinnistutele. Parkla on muutunud avalikuks vaateplatvormiks ja igasugust sodi ning rämpsu (tühjad pudelid jne.) loobitakse nüüd suure kaarega mäest alla naaberkinnistutele. Öösiti pargivad suured rekkad parklas ja jätavad mootorid tööle, et kabiinis oleks soojem magada. Heitgaasid laskuvad mäest alla naabrite kinnistutele. Kuna ööparklal puudub tualett, siis urineeritakse mäest alla naabrite kinnistute peale. Eriti lõbus on poisikestel, joodikutel ja varastel, sest varem olnud aed lõhuti parkla laienduse käigus ära ja uut pole ehitatud.
Minu ettepanekule tähistada kinnistutevaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt, „12 kuuse tõkkega“, pole reageeritud. Ma ei saa hakata parklale tõket ehitama, seda peab tegema ikkagi kinnistu omanik kus parkla asub. Kuid ma saan kinnistutevahelisele piirile istutada kuuserivi sümboolseks ja esteetiliseks tõkkeks. Kui naaber ei soovi osa võtta ühise piiri tähistamisest, mis toimub kahepoolse kokkuleppe alusel, nagu Linnavalitsus oma kirjas kirjutas, siis ostan kuused oma pensionist ära. Istutan need ise kinnistutevahelisele piirile. Kahju, et AS A.Le Cog on nii vaene, et jõuab ainult ilma kanalisatsiooni ja tõkketa parkla ehitada ning ei suuda isegi ühise piiri tähistamisest osa võtta.
Teen ettepaneku tekkinud olukorra normaalseks lahendamiseks seoses AS A.Le Cog’i autoparkla laiendusega Tähtvere 48 kinnistu kõrval.
Kui AS A.Le Cog ei soovi parklale tõket ehitada oleks mõistlik vähemalt naabrite kinnistute vaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt tähistada. Nimetaksin seda „12 kuuse tõke“. Mõte seisneb selles, et istutada mäekülje servale (betoonpostide vahele/juurde, kus jookseb kinnistute vaheline piir) 12 kuuske. Kuused on mul välja valitud (Luua kooli metsanduse eriala diplom), on 3 m kõrgused/1m läbimõõdu juurepalliga, maksavad 1500 krooni/puu ja asuvad Tartu puukoolis. Sordiks on serbia kuusk (violetsete käbidega). Naabril, kel natuke rohkem raha, võiks need välja osta/transportida ja tööjõu leida. Koos leiame puudele täpse asukoha ja istutusaja. Isiklikult mina ei soovi meie vahele betoontõket/traat- või plankaeda, sest me ei ole ju sõjas.
Eriti huvitav oleks lahendus ka linnarahvale, sest kuuserivi vahelt autoparklas näeb ka ilusat Supilinna vaadet ja alt Tähtvere tänavalt avaneb samuti huvitav vaade mäe otsa, kus juba kõrguvad suur lehis, parkla laternapost ja kaks parajalt kõrget kaske. „12 kuuse tõke“, mis tasapisi kasvab, ainult täiendab seda looduslikku vaadet.
Asjaõigusseaduse paragrahv 151 sätestab piirirajatiste omanike õigused ja kohustused ning ütleb, et ei tohi tekitada kahju naabrile. AS A.Le Cog on selle seaduse vastu eksinud. Lisaks ei täida detailplaneeringus kokkulepitut ja ei informeeri oma tegevusest naabreid. Naabrite kontakti soovidele, et asja arutada, ei vastata. Oma tegevuse ja käitumisega on AS A.Le Cog lõplikult näidanud oma tegelikku soovi, laiendada tehast elurajoonis ja arendada tootmist ning naabritest elanikega mitte suhelda. Ei täida seadusi, ei suhtle ja teeb mis tahab – see on nüüd AS A.Le Cog uus kujund.
Nüüd on parkla valmis. Sellel puudub kanalisatsioon ja parkla solgiveed jooksevad parkla kallakuga tõttu mäest alla naaberkinnistutele. Parklal puudub ka tõke, mis hoiaks ära autode juhusliku veeremise mäest alla naaberkinnistutele. Parkla on muutunud avalikuks vaateplatvormiks ja igasugust sodi ning rämpsu (tühjad pudelid jne.) loobitakse nüüd suure kaarega mäest alla naaberkinnistutele. Öösiti pargivad suured rekkad parklas ja jätavad mootorid tööle, et kabiinis oleks soojem magada. Heitgaasid laskuvad mäest alla naabrite kinnistutele. Kuna ööparklal puudub tualett, siis urineeritakse mäest alla naabrite kinnistute peale. Eriti lõbus on poisikestel, joodikutel ja varastel, sest varem olnud aed lõhuti parkla laienduse käigus ära ja uut pole ehitatud.
Minu ettepanekule tähistada kinnistutevaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt, „12 kuuse tõkkega“, pole reageeritud. Ma ei saa hakata parklale tõket ehitama, seda peab tegema ikkagi kinnistu omanik kus parkla asub. Kuid ma saan kinnistutevahelisele piirile istutada kuuserivi sümboolseks ja esteetiliseks tõkkeks. Kui naaber ei soovi osa võtta ühise piiri tähistamisest, mis toimub kahepoolse kokkuleppe alusel, nagu Linnavalitsus oma kirjas kirjutas, siis ostan kuused oma pensionist ära. Istutan need ise kinnistutevahelisele piirile. Kahju, et AS A.Le Cog on nii vaene, et jõuab ainult ilma kanalisatsiooni ja tõkketa parkla ehitada ning ei suuda isegi ühise piiri tähistamisest osa võtta.
ALeCog mürareostusele lisandus parklareostus.
AS A.Le Cog autoparkla laiendamine Tähtvere 44, 46, 48, 52, 54 kinnistute kõrval / 07.08.2008
Täname kiire vastuse eest, kus andsite teada, et piirdeaiad on naabrite vahelise kokkuleppe probleem. Seda me teame isegi, kuid meie naaber hr. Tarmo Noop ei vasta meie kirjadele ja ei ei ole võimalik kuidagi arutada naabrite vahelist küsimust ega milleski kokku leppida. Hr. Tarmo Noop kasutas samasugust suhtlemismeetodit ka mürareostuse likvideerimisel. Kuni tänase päevani ei ole probleem lõplikku lahendust leidnud. Tuleb tunnistada, et asi on siiski paremuse poole läinud, sest sügisest kevadeni mürareostust ei olnud. Alates maist on kõik aga praktiliselt endine ja mõõtmised näitasid juunis ning juulis jälle ülenormatiivset müra.
Oleme sunnitud pöörduma uuesti Linnavalitsuse poole, sest probleem ei ole ainult piirdeaias. Andsin juba oma eelmises kirjas teada, et naaber hakkas oma autoparklat laiendama. See on aga juba otsene ehitustegevus, mis sai pikalt läbi arutatud, kirjakkke ettepanekuid tehtud ja otsused vastu võetud detailplaneeringu arutelu käigus. Kahjuks meie naaber ei täida detailplaneeringus kokkulepitut.
Autoparkla olemasolu ja laiendus mõjutab otseselt naabrite elamistingimusi ja seab ohtu elanike turvalise toimetamise oma kinnistutel. Kui autoparkla asuks samal tasapinnal naabrite kinnistutega piisaks ainult aia püstitamisest. Atoparkla asub aga ligi 20 meetri kõrgusel kinnistute tasapinnast – kõrgemal kui kõrgeima elamu, Tähtvere 48, kortsnatipp ja sealjuures elamust 20 meetri kaugusel. Vahele jääb aga koduõu, kus lapsed peavad hingama autode vingugaasi, mis mäest alla vajub.
Mõned aastad tagasi, suure saju tõttu, vajus suur mäemassiiv maalihke tõttu Tähtvere 54 elamule selga. Vanal parklaosal on vajunud üks osa 20 cm kõrgusest betoontõkkest allapoole parkla tasapinda. See koht asub Tähtvere 54 juures ja sealt liigvesi jooksiski mäest alla ja põhjustas maalihke. Parkla ehitusega asfalteeritakse parkla ja liigvesi ei saa enam imbuda maapinda, vaid leiab endale tee madalaimast kohast mäest alla. Nüüd on see uus koht Tähtvere 48 kinnistu juures, sest veel madalam koht tekitati uue parklaosa ehitusega vana ja uue osa kokkupuutepuntis. Kogu parkla, uus ja vana osa on nüüd kaldu Tähtvere 48 kinnistu poole. Lisaks veel tänavalõik Laulupeo tänavalt. Kogu tänava ja autoparkla vihmavesi jookseb koos koos õli- ja bensiinilaikudega nüüd Tähtvere 48 kinnistule, sest parklal puudub kanalisatsioon ja pole ka betoontõket, aiast rääkimata.
Mõned aastad tagasi hakkas üks suur veoauto, mis A.Le Cog’i ehitusel seisis, ise liikuma tänava kallagu tõttu. Juhti ei olnud autos, veok sõitis ühe jala ja kepiga Supilinna vanuri surnuks, kes ei jõudnud auto eest ära hüpata ning ei uskunud, et auto talle lihtsalt otsa veereb. Nüüd ei ole aotoparklal enam mingit piiret ja juhuslikult liikuma hakanud sõiduk võib rahulikult, parkla kallaku tõttu, mäest alla veereda Tähtvere 48 elamu peale. Neid näiteid võib veel tuua viimase 10 aasta kohta, mis ohud varitsevad autoparkla olemasolu tõttu mäe otsas Tähtvere 44, 46, 48, 52, 54 elamuid ja selle elanikke.
Tuletan nüüd meelde, mis sai kokku lepitud Linnavalitsuses koosolekul detailplaneeringu arutelu käigus, kus ühe punktina arutati Tähtvere 48 ettepanekuid autoparkla osas.
- Enne aotoparkla laienduse alustamist võtta naabrite kooskõlastused projektile.
- Paralleelselt Tähtvere tänavaga ehitada parklale 1 meerti kõrgune, ilma aukudeta, betoontõke, selle peale 1,5 meetri kõrgune tihe, ilma vahedeta, puitaed.
- Parkla sadeveed juhtida kanalisatsiooni või ehitada parklale kanalisatsioon.
Nagu näete, midagi üleloomulikku, kokku ei lepitud. Kui neid punkte täita, siis on kõik probleemid lahendatud. Koosolekut protokollis hr. Indrek Ranniku.
Täname kiire vastuse eest, kus andsite teada, et piirdeaiad on naabrite vahelise kokkuleppe probleem. Seda me teame isegi, kuid meie naaber hr. Tarmo Noop ei vasta meie kirjadele ja ei ei ole võimalik kuidagi arutada naabrite vahelist küsimust ega milleski kokku leppida. Hr. Tarmo Noop kasutas samasugust suhtlemismeetodit ka mürareostuse likvideerimisel. Kuni tänase päevani ei ole probleem lõplikku lahendust leidnud. Tuleb tunnistada, et asi on siiski paremuse poole läinud, sest sügisest kevadeni mürareostust ei olnud. Alates maist on kõik aga praktiliselt endine ja mõõtmised näitasid juunis ning juulis jälle ülenormatiivset müra.
Oleme sunnitud pöörduma uuesti Linnavalitsuse poole, sest probleem ei ole ainult piirdeaias. Andsin juba oma eelmises kirjas teada, et naaber hakkas oma autoparklat laiendama. See on aga juba otsene ehitustegevus, mis sai pikalt läbi arutatud, kirjakkke ettepanekuid tehtud ja otsused vastu võetud detailplaneeringu arutelu käigus. Kahjuks meie naaber ei täida detailplaneeringus kokkulepitut.
Autoparkla olemasolu ja laiendus mõjutab otseselt naabrite elamistingimusi ja seab ohtu elanike turvalise toimetamise oma kinnistutel. Kui autoparkla asuks samal tasapinnal naabrite kinnistutega piisaks ainult aia püstitamisest. Atoparkla asub aga ligi 20 meetri kõrgusel kinnistute tasapinnast – kõrgemal kui kõrgeima elamu, Tähtvere 48, kortsnatipp ja sealjuures elamust 20 meetri kaugusel. Vahele jääb aga koduõu, kus lapsed peavad hingama autode vingugaasi, mis mäest alla vajub.
Mõned aastad tagasi, suure saju tõttu, vajus suur mäemassiiv maalihke tõttu Tähtvere 54 elamule selga. Vanal parklaosal on vajunud üks osa 20 cm kõrgusest betoontõkkest allapoole parkla tasapinda. See koht asub Tähtvere 54 juures ja sealt liigvesi jooksiski mäest alla ja põhjustas maalihke. Parkla ehitusega asfalteeritakse parkla ja liigvesi ei saa enam imbuda maapinda, vaid leiab endale tee madalaimast kohast mäest alla. Nüüd on see uus koht Tähtvere 48 kinnistu juures, sest veel madalam koht tekitati uue parklaosa ehitusega vana ja uue osa kokkupuutepuntis. Kogu parkla, uus ja vana osa on nüüd kaldu Tähtvere 48 kinnistu poole. Lisaks veel tänavalõik Laulupeo tänavalt. Kogu tänava ja autoparkla vihmavesi jookseb koos koos õli- ja bensiinilaikudega nüüd Tähtvere 48 kinnistule, sest parklal puudub kanalisatsioon ja pole ka betoontõket, aiast rääkimata.
Mõned aastad tagasi hakkas üks suur veoauto, mis A.Le Cog’i ehitusel seisis, ise liikuma tänava kallagu tõttu. Juhti ei olnud autos, veok sõitis ühe jala ja kepiga Supilinna vanuri surnuks, kes ei jõudnud auto eest ära hüpata ning ei uskunud, et auto talle lihtsalt otsa veereb. Nüüd ei ole aotoparklal enam mingit piiret ja juhuslikult liikuma hakanud sõiduk võib rahulikult, parkla kallaku tõttu, mäest alla veereda Tähtvere 48 elamu peale. Neid näiteid võib veel tuua viimase 10 aasta kohta, mis ohud varitsevad autoparkla olemasolu tõttu mäe otsas Tähtvere 44, 46, 48, 52, 54 elamuid ja selle elanikke.
Tuletan nüüd meelde, mis sai kokku lepitud Linnavalitsuses koosolekul detailplaneeringu arutelu käigus, kus ühe punktina arutati Tähtvere 48 ettepanekuid autoparkla osas.
- Enne aotoparkla laienduse alustamist võtta naabrite kooskõlastused projektile.
- Paralleelselt Tähtvere tänavaga ehitada parklale 1 meerti kõrgune, ilma aukudeta, betoontõke, selle peale 1,5 meetri kõrgune tihe, ilma vahedeta, puitaed.
- Parkla sadeveed juhtida kanalisatsiooni või ehitada parklale kanalisatsioon.
Nagu näete, midagi üleloomulikku, kokku ei lepitud. Kui neid punkte täita, siis on kõik probleemid lahendatud. Koosolekut protokollis hr. Indrek Ranniku.
Tellimine:
Postitused (Atom)