pühapäev, 7. detsember 2008

Tähelepanekuid, mõtteid ja arvamusi Tähtvere 48 mäeküljest.

Viimane kohtumine 30 Septembril minu, hr. Kaarel Müürsepa ja tema poolt tellitud spetsialistiga oli asjalik ja tõsine. Kuulates spetsialisti nõuandeid mäekülje varisemisohu/maalihke peatamiseks ning otsuse vastumõtmisest teha kõigepealt geoloogiline uuring mäeküljele sai kogu probleem selgemaks – kui midagi mäekülje kindlustamiseks ette ei võeta, siis varem või hiljem asjaolude kokkulangemisel tuleb jälle suurem maalihe, kusjuures pidev aeglane vajumine on kogu aeg.

Nüüd on visuaalselt selge (maalihked Tähtvere 48 ja 54 juures) ja dokumentaalselt tõestatud (Tähtvere 48 kinnistu pindala vähenemine postide vajumise tõttu), et veesoontega mäekülg on pidevas ja aeglases vajumises teadaolevalt juba 100 aastat. Vimaste aastakümnete muutused mäe otsas (ehitustegevusega lisandunud raskus, prügimäe lisamine, suurte raskuste hoidmine, lõpuks 20 tonniste rekkade öösiti parkimine mäenõlva serval jne) on lisanud mäele raskust, tekitanud mäele kunstlikku koormuse ja vibratsiooni. See aga paneb vedela mäemassi kiiremini vajuma. Kui tekib maalihe ja vajub parklaosa ei pea ükski piire 20 tonnist rekkat ja see tuleb kolinal mäest alla.

Lisan veel tähelepanekuid, mida ma olen jälginud ja uurinud 10 aasta jooksul, seoses mäekülje vajumisega ja seni ei ole veel teada andnud. Kui nüüd laiemalt seda mäekülge vaadata Tähtvere tänavalt, siis Jakobi mäest kuni Laululavani on kaks kohta Tähtvere tänval, kus kõnnitee asfalt on kortsus paralleelselt mäeküljega. Üks on Tähtvere 20 maja kõrval (Mart Hiob’i elamu) ja teine Tähtvere 48 maja kõrval (minu elamu).

Tähtvere 20 juures on kortsus olnud kogu aeg, mida mina tean (ligi 10 aastat), Tähtvere 48 juures tekkisid kortsud pärast uue elamu 2 kivikorruse valmimist, kui veesooned muutsid suunda. Enne läks veesoon vana maja alt ja lükkas vundamendi Tähtvere tänavale, nüüd pärast uue maja soklikorruse valmimist 2 – 3 aasta jooksul tekkisid uued kortsud maja kõrvale, sest veesoon pidi uue maja tõttu nihkuma Laululava poole.

Lisaks on nii Tähtvere 20 kui Tähtvere 48 juures teisel pool tänavat näha maalihke jälgi, sest veesoon ei lõpe/ei peatu Tähtvere tänaval. Tähtvere 20 juures, teisel pool tänavat, on aastaid pidev vajumine olnud ja Tähtvere 48 vastas olev vana maja (Tähtvere 45) on ainukesena kõvasti viltu vajunud Emajõe poole, nii nagu oli liikunud/vajunud Tähtvere 48 vana elamu.

Järelikult üks veesoon, mis on nüüd vaatluste, vajumiste ja kaevamistega kindlaks tehtud algab mäe otsast, AS A. Le Coq’i parkla alt ja jookseb Tähtvere tänava alt läbi ning suundub Emajõe poole. Kui teisel pool tänavat minu naaber (Tähtvere 51) ehitas endale uue maja vana asemele, siis hakkas talle vesi keldrisse jooksma Tähtvere tänava alt. Algul mõtles, et veetoru on katki, kuid Tartu Vesi tegi kindlaks, et veetoru on terve. Paar aastat jändas naaber selle veega keldris ja ainsaks lahenduseks oli vee ärajuhtimine majast välja. Nüüd on tal keldris väike oja, mis pidevalt voolab.

Arvestades spetsialisti arvamust ja oma tähelepanekuid mäekülje vajumisest on minul tekkinud arusaamine, et mäekülg on vaja kindlustada lõplikult. Tagajärgede pidev likvideerimine võib kallimaks minna kui koheselt ja lõplikult mäekülje kindlustamine. Peame ära ootama geoloogilise uuringu (puurimiste) tulemused, et siis ehitusinsenerid saaksid välja pakkuda vajaliku, teostatava ja meile sobiliku lahenduse.

Seniks aga lisan oma mõtted ja arvamused mäekülje kindlustamiseks, mida lõpliku lahenduse puhul arvestada saaks. Olen 1997 aastast oma mäeküljega tegelenud ja kogu aeg lisandub uut informatsiooni. Hetkel on selline nägemus mäeküljest Tähtvere 48 ja AS A. Le Coq kinnistute ühise piiri juures. Ma ei saa anda oma arvamust Tähtvere 54 piiril oleva mäekülje kohta, sest seal on kallak järsem ja hoopis teine olukord, millele peaks oma lahenduse leidma ehitusspetsialistid. Lisaks olen ainult kõrvalt näinud, mitte uurinud ja mõelnud.

Olen nende aastatega maha võtnud võsa ja korrastanud mäekülge. Olen jätnud suured puud kasvama, millel on võimas juurestik ja istutanud kümnete tuhandete kroonide eest uusi dekoratiivpuid ja viljapuid ühtlaselt kogu mäeküljele, kindla eesmärgiga, et kindlustada mäekülge. Sellega olen saavutanud osa eesmärgist – mäeküljel on kindel kuju ja pindmine kiht on kindlustatud. See tähendab, et mäekülje väiksemaks kaevamine, nagu spetsialist soovitas, ei ole teostatav, sest siis muutuks mäe kuju ja pööraks pea peale kogu seni tehtud töö. Tuleb arvestada, et igasugune vedela mäe kaevamine tekitab mäeküljes uusi liikumisi ja tuleks koheselt suurtes kogustes betooni valama hakata.

Pindmine kiht on hetkel kindlustatud ja uue veesoone kindlustamiseks, mis hiljuti välja ilmus mäe seest, on koos spetsialistiga leitud lahendus. Veesoone ette tuleb ehitada müür, milles on toru ja müüri taha tuleb vedela pinnase asemele panna killustik. Sellega peatub mäekülje vajumine ja tekib allikas/oja, kust pidevalt voolav vesi saab kas koguda või ära juhtida vastavalt vajadusele. See on lokaalne koht, mida saab kindlustada väikese vaevaga.

Spetsialisti hinnangul on suurim probleem mäekülje enda raskus. Kuna ta sarnaneb vedela kartulipudruga, mis kunagi ära ei kuiva ja pidevalt saab uut vett/raskust juurde, siis jääb ainukeseks lahenduseks betoonist tugimüüri ehitamine. See aga oleks väga suures koguses betooni valamine ja jällegi mäe kuju muutmine, mida ei saa teha. Mina pakun lahenduseks betoonist kärje (monoliitne raudbetoon) ehitust mäeküljele. See ei muudaks mäe kuju, kõik ilu- ja viljapuud jääksid oma kohale ja see lahendus oleks ka vastukaaluks mäe raskusele. Ma olen juba alustanud selle kärje ehitust, kui valasin betoonmüürikesed kahe naaberkinnistu (Tähtvere 46 ja 54) piirile ning alustasin plokkidest müüri ehituse. Kärg hakkab toetuma nendele müüridele kahel pool ja uuele müürile seal, kus lõpeb tasapind ning mäekülg järsult tõuseb. Kärg ei ole terassid ega tugimüür.

Kuigi saalongite ehitamine oleks natuke peenem töö läheks betooni umbes poole vähem. Kolm müürikest paralleelselt piiriga ja viis risti. Koos üks tervikkärg mäeküljel. Kärje augud ei ole sümmeetrilised vaid jälgivad mäe olemasolevat kuju, et mitte liiga suurelt pinnast liigutada/kaevata. Samas annaks kärg samaväärse tugevuse massivse betoonlahmakaga mäe all. Lisaks ei tea, kui kaugel on kindel pinnas maa sees. Kui sügavale tuleb rajada vundament, sest see betoonlahmakas ise võib hakata edasi vajuma. Kärje augud saaks katta murumätastega või külvata muru uue mullakihi sisse ja muruhooldamine oleks lihtne mööda müürikesi liikudes. Lõpptulemuseks mäekülg kindlustatud selle kuju muutmata. Looduslähedane vaade muru ja ilu- ning viljapuudega. Esteetiliselt nauditav ja ainulaadne. Olen näinud sarnast kindlustust Vahemere rannikul Lõuna Prantsusmaal Monaco lähedal, kus mäeküljed on täis ehitatud elamuid ja aedu.

Ühesõnaga, siin on vaja spetsialiste, kes uuringuid arvesse võttes ja arvutusi tehes suudaksid välja mõelda lahenduse/projekti. Minul on kärje jaoks oma eelprojekt olemas ja see oli mul põhimõtteliselt plaanis kunagi mäeküljele teostada. Eelnevalt aga on vaja elamu valmis ehitada. Minu plaan on aga katse – eksituse meetod ilma geo uuringuteta ja arvutusteta ja see on ainult 99 % kindel. Muuseas elamule andsin ma kitseneva kuju mäekülje poole ainult sellel põhjusel, et mäekülje vajumine ei lükkaks ka minu maja Tähtvere tänavale, nii nagu vanaga juhtus. Veesoonte vesi saaks maja kõrvalt lihtsamini mööda jooksta ja ei pressiks otse läbi keldriseina. See lahendus on end õigustanud.

49. Võrkaia eskiis 22.09.2008

50. Katastrikaart 22.09.2008

51. 12 kuuse plaan 22.09.2008

KOKKULEPE 22.09.2008

KOKKULEPE

Tartus, 22 Septembril 2008

Käesolev kokkulepe on sõlmitud selles, et AS A. Le Coq ja Mäekülje Seltsing leidsid piiriprobleemi lahenduse.

17. septembril 2008 said naabrid piiri juures kokku ja 2 päeva jooksul toimus asjalik arutelu, kus selgitati teineteisele, mõõdeti, otsiti ja leiti seoses mäekülje erilisusega kõikidele küsimustele põhimõtteline lahendus, mis nüüd sammhaaval ära tehakse.

1. AS A. Le Coq on lõhkunud vana amortiseerunud ja sobimatu väljanägemisega aia, ehitanud autoparkla vähendatud laienduse ja remontinud sademevete äravoolu tee olemasolevasse kanalisatsiooni.

2. Mäekülje Seltsing on ostnud ja istutanud mäekülje kindlustamiseks A. Le Coq territooriumile ja viimase nõusolekul 12 kahe meetri kõrgust mullapallidega Serbia kuuske, mis suuremaks kasvades moodustavad tiheda heki.

3. AS A. Le Coq ehitab nõlvale, vastu Tähtvere 54 nõlvakindlustuse, mis peatab mäekülje võimaliku vajumise naaberkinnistule.

4. Mäekülje Seltsing kindlustab ja peatab mäe edasise vajumise Tähtvere 48 kinnistul.

5. AS A. Le Coq ja Mäekülje Seltsing üheskoos lõikavad ja veavad ära 7 piiri betoonposti 11-st, mis on vajunud koos mäeküljega mitme meetri võrra Tähtvere 48 kinnistule. Alles jäävad, ajaloo huvides, 4 sirget posti, kaks piiri keskel ja kaks A. Le Coq poolsel piirinurgal.

6. AS A. Le Coq pikendab betoontõket vana ja uue parkla kokkupuutepunktis uue parkla poole 2 meetri võrra ja ehitab autoparklale 70 cm kõrguse metalltõkke-põrkepiirde autode allasõidu takistamiseks, mõistusvastase parklaserva ületamise korral.

7. AS A. Le Coq korrastab autoparkla taga oleva nõlva oma piirini.

8. Mäekülje Seltsing hooldab oma A. Le Coq territooriumil asuvaid kuuski ja korrastab Tähtvere 48 kinnistul asuva mäekülje.

9. AS A. Le Coq ehitab uue võrkaia hiljemalt 01 detsembriks 2008 parkla rajatava põrkepiirde postidele, kusjuures aed algab tehase aiast ja lõpeb Laulupeo pst 13 kinnistuga. Uus aed tuleb vähemalt 1,5 meetri kõrgune roheline võrkaed metallpostidega ja lukustatud väravaga.

10. Kui need punktid on ellu viidud, siis aastal 2005 detailplaneeringu arutelul kokkulepitud 3 punkti – kooskõlastus, aed ja kanalisatsioon on kuhjaga täidetud. Naabrid on jõudnud omavahel kokkuleppele ja mingeid pretensioone teineteisele ei oma.

11. Käesolev kokkulepe kehtib seni, kuni mõlemad pooled on erivajadusel kokku leppinud teisiti ja allkirjastanud uue kokkuleppe.

Rein Rohtla, Mäekülje Seltsingu esindaja / allkiri /

Kaarel Müürsepp, AS A. Le Coq haldusjuht / allkiri /

47. Linnavalitsuse vastus I 19.09.2008

48. Linnavalitsuse vastus II 19.09.2008

pühapäev, 7. september 2008

AS A.Le Coq parkla laiendus tekitas Tähtvere 48 kinnistul maalihke.

Kuu aega tagasi parkla ehituse ajal informeerisin AS A.Le Coq ja Tartu Linnavalitsust, et parkla laiendus ei toimu vastavalt detailplaneeringus kokkulepitule. Olen Tähtvere 48 elanik juba üle 10 aasta ja näinud igasuguseid probleeme, mida loodus teeb mäeküljega. Eelmise elamu vundamendi oli mäekülje vajumine 100 aasta jooksul lükanud 50 cm võrra esialgsest asendist Tähtvere tänavale ning selle täielikult murendanud. Seda maja kutsuti „suure kõhuga majaks“.

Aastal 2005, kui toimus uue detailplaneeringu arutelu, kirjeldasin ma olukorda Linnavalitsuses ja hoiatasin, et igasugune ehitustegevus mäe otsas põhjustab mäeküljele muutusi, mis omakorda suurendavad vajumist, sest mäekülg on veesooni täis. Veesooned tulid nähtavale uue elamu vundamendi kaevamisel. Nendele uue kindla plaatvundamendi ehitamine oli küllaltki keerukas. Aeg (8 aastat) on näidanud, et minu välamõeldud lahendus toimib. 4 korruseline elamu pole sentimeetritki kuhugi poole kaldu vajunud ega oma asendist nihkunud.

Detailplaneeringu arutelu käigus, mis oli pikk erinevate poolte ärakuulamise protsess, saadi lõpuks ohust aru ja võeti vastu otsus, mida peab AS A.Le Coq tegema, kui hakkab oma parklat laiendama ning mida on vaja kindlasti teha parkla laiendamise käigus. Nüüd 3 aastat hiljem on tekkinud olukord, kus keegi neid kokkuleppeid ei mäleta ja ei täida. Milleks siis üldse toimuvad detailplaneeringu arutelud Linnavalitsuses? See on mõttetu ajaraiskamine.

Nüüd suurte vihmade tõttu kuu aja jooksul toimuski see, millest ma olen aastaid rääkinud ja hoiatanud. Tähtvere 48 kinnistul, mäekülje all, ilmus välja uus veesoon ja vedel savipinnas vajub tekitades maalihke. Parkla laienduse käigus tekkis vana parklaosa ja uue parklaosa kokkupuutepunktis kogu parkla madalaim koht. See asub suure lehise juures. Äärekivi kõrgus on 10 cm. Kuna kogu parkla sadeveed kogunevad nüüd sinna, siis liigvesi jookseb üle äärekivi ja imbub maapinnas olevasse lohku kohe sealsamas. Uuesti tuleb see liigvesi välja Tähtvere 48 kinnistul mäeküllje jalamil ja põhjustab mäekülje vajumist.

Kui arvestada, et mäekülg niigi on veesooni täis ja vajub kogu aeg, siis selline lisavee hulk ainult kiirendab suurema õnnetuse saabumist. 5 aastat tagasi juhtus see naaberkinnistul, kui mäekülg vajus Tähtvere 54 maja vastu. Tähtvere 48 kinnistul hakkavad varsti õunapuud vajuma, sest maalihke serv on nüüd 1m kaugusel puudest. Huvitav, kuidas ma saaksin informeerida AS A.Le Coq ja Tartu Linnavalitsust ähvardavast ohust, nõnda, et keegi ka kuuleks mind. Või jääb ainult oodata suuremat õnnetust, et midagi ette võetaks? Mina olen igatahes hoiatanud ja informeerinud.

45. AS A.LeCoq võlgnevus 08.09.2008.

46. AS A.LeCoq maksmata arve 01.10.2007.

reede, 5. september 2008

AS A.Le Cog parkla laiendus tekitab kahju naabritele.

Avaldus AS-ile A.Le Cog, Tartu Linnavalitsusele ja Politseile / 31.08.2008, 03.09.2008.

Teen ettepaneku tekkinud olukorra normaalseks lahendamiseks seoses AS A.Le Cog’i autoparkla laiendusega Tähtvere 48 kinnistu kõrval.

Kui AS A.Le Cog ei soovi parklale tõket ehitada oleks mõistlik vähemalt naabrite kinnistute vaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt tähistada. Nimetaksin seda „12 kuuse tõke“. Mõte seisneb selles, et istutada mäekülje servale (betoonpostide vahele/juurde, kus jookseb kinnistute vaheline piir) 12 kuuske. Kuused on mul välja valitud (Luua kooli metsanduse eriala diplom), on 3 m kõrgused/1m läbimõõdu juurepalliga, maksavad 1500 krooni/puu ja asuvad Tartu puukoolis. Sordiks on serbia kuusk (violetsete käbidega). Naabril, kel natuke rohkem raha, võiks need välja osta/transportida ja tööjõu leida. Koos leiame puudele täpse asukoha ja istutusaja. Isiklikult mina ei soovi meie vahele betoontõket/traat- või plankaeda, sest me ei ole ju sõjas.

Eriti huvitav oleks lahendus ka linnarahvale, sest kuuserivi vahelt autoparklas näeb ka ilusat Supilinna vaadet ja alt Tähtvere tänavalt avaneb samuti huvitav vaade mäe otsa, kus juba kõrguvad suur lehis, parkla laternapost ja kaks parajalt kõrget kaske. „12 kuuse tõke“, mis tasapisi kasvab, ainult täiendab seda looduslikku vaadet.

Asjaõigusseaduse paragrahv 151 sätestab piirirajatiste omanike õigused ja kohustused ning ütleb, et ei tohi tekitada kahju naabrile. AS A.Le Cog on selle seaduse vastu eksinud. Lisaks ei täida detailplaneeringus kokkulepitut ja ei informeeri oma tegevusest naabreid. Naabrite kontakti soovidele, et asja arutada, ei vastata. Oma tegevuse ja käitumisega on AS A.Le Cog lõplikult näidanud oma tegelikku soovi, laiendada tehast elurajoonis ja arendada tootmist ning naabritest elanikega mitte suhelda. Ei täida seadusi, ei suhtle ja teeb mis tahab – see on nüüd AS A.Le Cog uus kujund.

Nüüd on parkla valmis. Sellel puudub kanalisatsioon ja parkla solgiveed jooksevad parkla kallakuga tõttu mäest alla naaberkinnistutele. Parklal puudub ka tõke, mis hoiaks ära autode juhusliku veeremise mäest alla naaberkinnistutele. Parkla on muutunud avalikuks vaateplatvormiks ja igasugust sodi ning rämpsu (tühjad pudelid jne.) loobitakse nüüd suure kaarega mäest alla naaberkinnistutele. Öösiti pargivad suured rekkad parklas ja jätavad mootorid tööle, et kabiinis oleks soojem magada. Heitgaasid laskuvad mäest alla naabrite kinnistutele. Kuna ööparklal puudub tualett, siis urineeritakse mäest alla naabrite kinnistute peale. Eriti lõbus on poisikestel, joodikutel ja varastel, sest varem olnud aed lõhuti parkla laienduse käigus ära ja uut pole ehitatud.

Minu ettepanekule tähistada kinnistutevaheline piir sümboolselt ja esteetiliselt, „12 kuuse tõkkega“, pole reageeritud. Ma ei saa hakata parklale tõket ehitama, seda peab tegema ikkagi kinnistu omanik kus parkla asub. Kuid ma saan kinnistutevahelisele piirile istutada kuuserivi sümboolseks ja esteetiliseks tõkkeks. Kui naaber ei soovi osa võtta ühise piiri tähistamisest, mis toimub kahepoolse kokkuleppe alusel, nagu Linnavalitsus oma kirjas kirjutas, siis ostan kuused oma pensionist ära. Istutan need ise kinnistutevahelisele piirile. Kahju, et AS A.Le Cog on nii vaene, et jõuab ainult ilma kanalisatsiooni ja tõkketa parkla ehitada ning ei suuda isegi ühise piiri tähistamisest osa võtta.

ALeCog mürareostusele lisandus parklareostus.

AS A.Le Cog autoparkla laiendamine Tähtvere 44, 46, 48, 52, 54 kinnistute kõrval / 07.08.2008

Täname kiire vastuse eest, kus andsite teada, et piirdeaiad on naabrite vahelise kokkuleppe probleem. Seda me teame isegi, kuid meie naaber hr. Tarmo Noop ei vasta meie kirjadele ja ei ei ole võimalik kuidagi arutada naabrite vahelist küsimust ega milleski kokku leppida. Hr. Tarmo Noop kasutas samasugust suhtlemismeetodit ka mürareostuse likvideerimisel. Kuni tänase päevani ei ole probleem lõplikku lahendust leidnud. Tuleb tunnistada, et asi on siiski paremuse poole läinud, sest sügisest kevadeni mürareostust ei olnud. Alates maist on kõik aga praktiliselt endine ja mõõtmised näitasid juunis ning juulis jälle ülenormatiivset müra.

Oleme sunnitud pöörduma uuesti Linnavalitsuse poole, sest probleem ei ole ainult piirdeaias. Andsin juba oma eelmises kirjas teada, et naaber hakkas oma autoparklat laiendama. See on aga juba otsene ehitustegevus, mis sai pikalt läbi arutatud, kirjakkke ettepanekuid tehtud ja otsused vastu võetud detailplaneeringu arutelu käigus. Kahjuks meie naaber ei täida detailplaneeringus kokkulepitut.

Autoparkla olemasolu ja laiendus mõjutab otseselt naabrite elamistingimusi ja seab ohtu elanike turvalise toimetamise oma kinnistutel. Kui autoparkla asuks samal tasapinnal naabrite kinnistutega piisaks ainult aia püstitamisest. Atoparkla asub aga ligi 20 meetri kõrgusel kinnistute tasapinnast – kõrgemal kui kõrgeima elamu, Tähtvere 48, kortsnatipp ja sealjuures elamust 20 meetri kaugusel. Vahele jääb aga koduõu, kus lapsed peavad hingama autode vingugaasi, mis mäest alla vajub.

Mõned aastad tagasi, suure saju tõttu, vajus suur mäemassiiv maalihke tõttu Tähtvere 54 elamule selga. Vanal parklaosal on vajunud üks osa 20 cm kõrgusest betoontõkkest allapoole parkla tasapinda. See koht asub Tähtvere 54 juures ja sealt liigvesi jooksiski mäest alla ja põhjustas maalihke. Parkla ehitusega asfalteeritakse parkla ja liigvesi ei saa enam imbuda maapinda, vaid leiab endale tee madalaimast kohast mäest alla. Nüüd on see uus koht Tähtvere 48 kinnistu juures, sest veel madalam koht tekitati uue parklaosa ehitusega vana ja uue osa kokkupuutepuntis. Kogu parkla, uus ja vana osa on nüüd kaldu Tähtvere 48 kinnistu poole. Lisaks veel tänavalõik Laulupeo tänavalt. Kogu tänava ja autoparkla vihmavesi jookseb koos koos õli- ja bensiinilaikudega nüüd Tähtvere 48 kinnistule, sest parklal puudub kanalisatsioon ja pole ka betoontõket, aiast rääkimata.

Mõned aastad tagasi hakkas üks suur veoauto, mis A.Le Cog’i ehitusel seisis, ise liikuma tänava kallagu tõttu. Juhti ei olnud autos, veok sõitis ühe jala ja kepiga Supilinna vanuri surnuks, kes ei jõudnud auto eest ära hüpata ning ei uskunud, et auto talle lihtsalt otsa veereb. Nüüd ei ole aotoparklal enam mingit piiret ja juhuslikult liikuma hakanud sõiduk võib rahulikult, parkla kallaku tõttu, mäest alla veereda Tähtvere 48 elamu peale. Neid näiteid võib veel tuua viimase 10 aasta kohta, mis ohud varitsevad autoparkla olemasolu tõttu mäe otsas Tähtvere 44, 46, 48, 52, 54 elamuid ja selle elanikke.

Tuletan nüüd meelde, mis sai kokku lepitud Linnavalitsuses koosolekul detailplaneeringu arutelu käigus, kus ühe punktina arutati Tähtvere 48 ettepanekuid autoparkla osas.
- Enne aotoparkla laienduse alustamist võtta naabrite kooskõlastused projektile.
- Paralleelselt Tähtvere tänavaga ehitada parklale 1 meerti kõrgune, ilma aukudeta, betoontõke, selle peale 1,5 meetri kõrgune tihe, ilma vahedeta, puitaed.
- Parkla sadeveed juhtida kanalisatsiooni või ehitada parklale kanalisatsioon.
Nagu näete, midagi üleloomulikku, kokku ei lepitud. Kui neid punkte täita, siis on kõik probleemid lahendatud. Koosolekut protokollis hr. Indrek Ranniku.