Alates septembri algusest, juba üle 3 kuu, Õlletehase müra ei häiri enam Supilinna elanikke. Müra tugevus on sarnane tavalise olmemüraga, mis kaasneb inimeste elutegevusest ja võrdne looduse enda poolt tekitatuga. On saabunud tasakaal looduse ja inimese vahel ning Õlletehas on suutnud oma tootmistegevuse viia sellega kooskõlla.
Kas Õlletehas suudab seda situatsiooni nüüd ka hoida, seda me kahjuks veel ei tea ja seda näitab ainult aeg. 10 aasta jooksul on selliseid vaikseid perioode varemgi olnud, kuid siis tootmisvõimsuste suurenedes on jälle tasakaal rikutud ja müra on endiselt olnud üle normi. Nüüd kulus Õlletehasel pool aastat, et lahendada olukord, mis tekitas ümberkaudsetele inimestele juba terviseprobleeme.
Õlletehas tõestas seekord suurepäraselt, et lahendus on võimalik leida ja müratase viia talutavale tasemele. Kahju ainult, et selleks kulus 10 aastat inimeste kannatusi ja nende poolt esitatud kümneid tähelepanujuhtimisi ning pöördumisi probleemi lahendamiseks. Nüüd võib ALeCog Reostus blogi lõpetada ja kõik need dokumendid on ainult ajalugu. Samas aga ärkab blogi koheselt uuesti ellu, kui Õlletehase müra hakkab jälle Supilinna elanikke häirima.
pühapäev, 16. detsember 2007
teisipäev, 20. november 2007
pühapäev, 4. november 2007
pühapäev, 7. oktoober 2007
Keskkonnaministeeriumi vastus 04.09.2007
Vastus kirjale 1-2/40538
Lugupeetud Rein Rohtla,
AS A. Le Coq'i seadmete poolt tekitatud müra on mõõtnud TÜ Katsekoda.
Rein Rohtla kinnistul Tartus, Tähtvere 48, oli päevane müratase normi
piires ja öine ületas seda veidi, mõõtmistulemus oli 43,4 dB(A), norm
on 40 dB(A). Mõõtmiste analüüs näitab, et müraspektris on suur osa
madalsageduslikul müral, mis ei sumbu territooriumil nii hästi, kui
kõrgsageduslik müra ning tegemist on mitme müra allikaga, mis on nn
"mahulised müraallikad?, see tähendab, et müraallikad paiknevad
teatud kõrgusel ja summaarne heli on tugev ja levib kaugele.
Probleem müra vähendamisega on komplitseeritud, kuna ekspertide arvates
akustilise ekraani kasutamine ei vähenda oluliselt elanikele AS A. Le
Coq'i seadmetest levivat müra taset ning ettevõte otsib võimalusi oma
jahutussüsteemide ümberprojekteerimiseks ja -ehitamiseks. Müra
probleemi lahendamist jälgivad Tartu Tervisekaitsetalituse
spetsialistid.
Lugupidamisega
Reet Pruul
peaspetsialist
Keskkonnaministeerium
6260 731
Lugupeetud Rein Rohtla,
AS A. Le Coq'i seadmete poolt tekitatud müra on mõõtnud TÜ Katsekoda.
Rein Rohtla kinnistul Tartus, Tähtvere 48, oli päevane müratase normi
piires ja öine ületas seda veidi, mõõtmistulemus oli 43,4 dB(A), norm
on 40 dB(A). Mõõtmiste analüüs näitab, et müraspektris on suur osa
madalsageduslikul müral, mis ei sumbu territooriumil nii hästi, kui
kõrgsageduslik müra ning tegemist on mitme müra allikaga, mis on nn
"mahulised müraallikad?, see tähendab, et müraallikad paiknevad
teatud kõrgusel ja summaarne heli on tugev ja levib kaugele.
Probleem müra vähendamisega on komplitseeritud, kuna ekspertide arvates
akustilise ekraani kasutamine ei vähenda oluliselt elanikele AS A. Le
Coq'i seadmetest levivat müra taset ning ettevõte otsib võimalusi oma
jahutussüsteemide ümberprojekteerimiseks ja -ehitamiseks. Müra
probleemi lahendamist jälgivad Tartu Tervisekaitsetalituse
spetsialistid.
Lugupidamisega
Reet Pruul
peaspetsialist
Keskkonnaministeerium
6260 731
kolmapäev, 15. august 2007
Uued müranormid.
AVALDUS LINNAVALITSUSELE MÜRAPROBLEEMI LAHENDAMISEKS / 16.08.2007
Oleme sunnitud esitama uue avalduse Tartu Õlletehasest Supilinna leviva müra kohta. Uute müramõõtmistulemuste põhjal 01 – 14 august 2007, Supilinna elanike kodudes, selgus näiteks, et Meloni 9 õues ja elamus on täpselt samasugune ülenormatiivne müratase nagu Tähtvere 48 kinnistul, ometigi on nende kinnistu kaugemal Õlletehasest. Põhjuseks asjaolu, et müra levikul nende kinnistule pole üldse mingit tõket. Tähtvere 48 ja Õlletehase vahel on vähemalt mõned suured puudki, mis kahjuks varsti lehed langetavad.
Oleme endiselt oma eelmises, 30.07.2007 avalduses, esitatud seisukohal, et Linnavalitsus kehtestaks rangemad normtasemed müra levikule Õlletehasest Supilinna. Samuti jääme kõikide eelmises avalduses esitatud väidete juurde, mis on dokumentaalselt tõestatud ja lükkame ümber Teie väite, et nagu meie oleksime väitnud, et Linnavalitsusel on otsene kohustus madalamate müranormide kehtestamisel. Kahjuks olete valesti aru saanud, mis on Teie otsene kohustus. Selleks on linnakodanike probleeme lahendada. Antud probleemi lahendamiseks on Teil õigus vastavalt seadusele madalamate müranormide kehtestamiseks.
Teie väide, et müranormide viimine kehtivate normide piiridesse on esmatähtis, on alusetu. Põhjuseks asjaolu, et seda pole suudetud 10 aasta jooksul ellu viia. Esmatähtsad asjad tehakse kohe ära. Viimased mõõtmistulemused näitavad hoopis mürataseme tõusu. Ometigi vastas Õlletehas meile ja kirjutas Postimehes juuli alguses, et selleks korraks on probleem lahendatud, sest mõõtmine näitas päeval 3 db alla normi. Öist mõõtmist aga ei tehtudki. Nüüdseks on agregaadid reguleeritud ööpäevaringsele tasemele, kuigi öösel on norm 10 db väiksem jne. Tuletame veelkord Linnavalitsusele meelde, et sarnane segane olukord on kestnud 10 aastat. Soovime, et Linnavalitsus hakkaks tegutsema ja kehtestaks madalamad müranormid. Sellisel juhul võib tants selle uue normi ümber edasi kesta. Supilinlaste elukvaliteet on aga tunduvalt paranenud ja mitte keegi ei saa enam väita, et Linnavalitsus ei ole müraprobleemiga tegelenud ja ka midagi ära teinud.
Palume vastust meie avaldusele, sest tänase päeva seisuga ikka veel me ei näe ega tunneta probleemi lahendust. Oleme väsinud 10 aastat kestnud mürast, tühjadest lubadustest ja segastest kirjadest, mis mitte midagi ei ütle ning müraprobleemi ei lahenda. Seni on Linnavalitsus meile vähemalt vastanud. Tervisekaitse, kes nagu seaduse järgi selle probleemiga peaks tegelema, ei vasta üldse enam meie pöördumistele. Seega puudub meil informatsioon ja usk probleemi lahenemisse. Oleme sunnitud edasi tegelema seni kuni müraprobleem laheneb, sest Õlletehas pole 05. juuli ettekirjutust tänaseni täitnud.
Oleme sunnitud esitama uue avalduse Tartu Õlletehasest Supilinna leviva müra kohta. Uute müramõõtmistulemuste põhjal 01 – 14 august 2007, Supilinna elanike kodudes, selgus näiteks, et Meloni 9 õues ja elamus on täpselt samasugune ülenormatiivne müratase nagu Tähtvere 48 kinnistul, ometigi on nende kinnistu kaugemal Õlletehasest. Põhjuseks asjaolu, et müra levikul nende kinnistule pole üldse mingit tõket. Tähtvere 48 ja Õlletehase vahel on vähemalt mõned suured puudki, mis kahjuks varsti lehed langetavad.
Oleme endiselt oma eelmises, 30.07.2007 avalduses, esitatud seisukohal, et Linnavalitsus kehtestaks rangemad normtasemed müra levikule Õlletehasest Supilinna. Samuti jääme kõikide eelmises avalduses esitatud väidete juurde, mis on dokumentaalselt tõestatud ja lükkame ümber Teie väite, et nagu meie oleksime väitnud, et Linnavalitsusel on otsene kohustus madalamate müranormide kehtestamisel. Kahjuks olete valesti aru saanud, mis on Teie otsene kohustus. Selleks on linnakodanike probleeme lahendada. Antud probleemi lahendamiseks on Teil õigus vastavalt seadusele madalamate müranormide kehtestamiseks.
Teie väide, et müranormide viimine kehtivate normide piiridesse on esmatähtis, on alusetu. Põhjuseks asjaolu, et seda pole suudetud 10 aasta jooksul ellu viia. Esmatähtsad asjad tehakse kohe ära. Viimased mõõtmistulemused näitavad hoopis mürataseme tõusu. Ometigi vastas Õlletehas meile ja kirjutas Postimehes juuli alguses, et selleks korraks on probleem lahendatud, sest mõõtmine näitas päeval 3 db alla normi. Öist mõõtmist aga ei tehtudki. Nüüdseks on agregaadid reguleeritud ööpäevaringsele tasemele, kuigi öösel on norm 10 db väiksem jne. Tuletame veelkord Linnavalitsusele meelde, et sarnane segane olukord on kestnud 10 aastat. Soovime, et Linnavalitsus hakkaks tegutsema ja kehtestaks madalamad müranormid. Sellisel juhul võib tants selle uue normi ümber edasi kesta. Supilinlaste elukvaliteet on aga tunduvalt paranenud ja mitte keegi ei saa enam väita, et Linnavalitsus ei ole müraprobleemiga tegelenud ja ka midagi ära teinud.
Palume vastust meie avaldusele, sest tänase päeva seisuga ikka veel me ei näe ega tunneta probleemi lahendust. Oleme väsinud 10 aastat kestnud mürast, tühjadest lubadustest ja segastest kirjadest, mis mitte midagi ei ütle ning müraprobleemi ei lahenda. Seni on Linnavalitsus meile vähemalt vastanud. Tervisekaitse, kes nagu seaduse järgi selle probleemiga peaks tegelema, ei vasta üldse enam meie pöördumistele. Seega puudub meil informatsioon ja usk probleemi lahenemisse. Oleme sunnitud edasi tegelema seni kuni müraprobleem laheneb, sest Õlletehas pole 05. juuli ettekirjutust tänaseni täitnud.
Müra mõõtmistulemused.
Õlletehase müra mõõtmistulemused kell 15.00 15. augustil 2007
1.Tähtvere 48 välisukse juures – 56 db (norm 50 db)
2.Tähtvere 48 2 korruse toas lahtise akna juures – 59 db (norm puudub, sest aken ei tohi toas lahti olla)
1.Tähtvere 48 välisukse juures – 56 db (norm 50 db)
2.Tähtvere 48 2 korruse toas lahtise akna juures – 59 db (norm puudub, sest aken ei tohi toas lahti olla)
teisipäev, 14. august 2007
Kahjutasunõue.
KAHJUTASUNÕUE MÜRAREOSTUSE EEST AJAVAHEMIKUS 27.06.1997 – 27.06.2007, MIS ON OLULISELT KAHJUSTANUD TÄHTVERE 48, TARTU KINNISTU KASUTAMIST JA ON VASTUOLUS SEADUSTEGA / 15.08.2007
Õlletehase müra on korduvalt mõõdetud akredeeritud laborite poolt ülenormatiivsena ja mitte mingit muutust müra vähenemise või kadumise kohta ikka veel ei ole. Õlletehase 10 aasta jooksul miljonite kroonide eest tehtud investeeringud ja lubadused müra vähendada on olnud tulemusteta ning lõpuks teatab Tartu Õlletehase juhataja hr. Tarmo Noop avalikult viimases Postimehe artiklis müraprobleemi kohta, et Õlletehase naabrid peaksid harjuma Õlletehasest leviva müraga. Tehtud ettepanekule, tootmine Supilinnast välja viia, Õlletehas ei reageeri ja vajalikuks ei pea ehk elanike pöördumist ei arvesta.
Tähtvere 48 elanikel ei ole võimalik kasutada poolt oma elamust – seda osa, mis jääb Õlletehase poole, sest aknaid ei saa lahti teha ja umbsetes tubades ei ole võimalik elada. Samuti ei ole elanikel müra tõttu võimalik kasutada olnud 10 aasta jooksul 80 % oma kinnistust ehk õueala. On võetud võimalus normaalseks arenguks ja elutegevuseks oma kodus. Lisaks on elanikel ilmnenud erinevad tervisekahjustused, sest müra on ööpäevaringne ja pikaajaline. Mürastressi kahjustused on põhjustanud elanikel kogu keha tervisehäireid ja osaliselt on need pöördumatul kujul. Seda loetelu võib jätkata, kuidas Tartu Õlletehase müra tekitab kahju Tähtvere 48 elanikele. Uue müramõõtjaga tehtud mõõtmised ajavahemikus 01 – 14 august 2007 näitasid endiselt vahemikus 50 db kuni 60 db mürataset nii päeval kui öösel. Vastavalt teaduslikele uuringutele on 60 db müratasemes viibimine pidevalt üle 16 tunni inimesele juba tervistkahjustav ja keelatud. Vastavalt Roheliste poolt Sotsiaalministrile tehtud ettepanekule, et müra tuleb mõõta lahtiste akendega, on Tähtvere 48 elamu sees müra sama, mis õues – üle 50 db ehk täielikult väljakannatamatu ja tervisele äärmiselt ohtlik. Kõige dramaatilisem on asjaolu, et mürast ei saa puhata, sest müra on 24 tundi ööpäevas ja kogu Tähtvere 48 kinnistul, sealhulgas elamu sees. Ei ole võimalik ka lahkuda Tähtvere 48 kinnistult, sest see on seal elavate elanike kodu. Lisaks puudub dialoog elanike ja Õlletehase vahel ning pole informatsiooni probleemi lahenduse kohta. Elanike pöördumistele ja kirjadele ei vastata ning Õlletehas saadab elanikele ainult tähitud koopiaid oma sisututest kirjadest Tervisekaitsele, milles puudub info reaalsete lahenduste kohta.
Probleem on saanud uue tähenduse vastavalt Õiguskantsleri hinnangule, mis ütleb, et müra mõjutab isiku pereelu ja kodu puutumatust ning selle probleemiga tegeleb ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mis ei nõua ettevaatuspõhimõttest lähtudes tervisekahjustuste olemasolu kohtulahendite menetlemisel.
Lisan kahjutasunõudele dokumentid, http://alecogreostus.blogspot.com , mis kinnitavad antud nõude väiteid, selgitavad olukorda, annavad ülevaate ja tõestavad müraprobleemi olemasolu. Kahjutasunõudeks esitatakse arved, mis sisaldavad mõistlikku hüvitist vastavalt seadusele. Arved mürareostuse tekitamise eest Tähtvere 48, Tartu kinnistule saadetakse AS- ile A.LeCoq tähitult.
Õlletehaselt saadud hüvitisega finantseeritakse erinevate müratõkete ehitus Tähtvere 48 kinnistul ja elamus, mis lahendavad lõplikult mürast tekkinud probleemi, et elanikel oleks tagatud normaalne elukeskkond, mis ei segaks elutegevust ja ei kahjustaks tervist. Tähtvere 48 elanikel ei ole siis enam vajadust esitada põhjendatuid kaebusi Tartu Õlletehase müra levimise kohta Tähtvere 48 kinnistule.
On ainult kaks asjasse puutuvat subjekti – Tähtvere 48 elanikud, kui müra käes kannatajad ja Õlletehas, kui müra tekitaja. Ülejäänud müraprobleemi lahendajad on kõrvalseisjad, kes probleemiga sügavuti ei saa tegeleda, sest neid see probleem otseselt ei puuduta. 10 aasta jooksul ei ole Õlletehase poolt kulutatud miljonid kroonid tulemust andnud. Kui Õlletehas ei ole hakkama saanud müra talutavaks muutmisega naabritele, siis on aeg käes teha seda Tähtvere 48 elanikel endil. Ei ole lahendamatuid olukordi ja Õlletehase müra ei saa igavesti elanikke häirida. Me elame Euroopa Liidus, meil kehtivad seadused ja kõik soovivad paremat elukeskkonda, võrdseid võimalusi inimväärseks eluks, nagu ütleb Sotsiaalministeeriumi moto.
Mäekülje Seltsing, kui kodanikeühendus, kes esindab Tähtvere 48 elanikke on oma senise tegevusega suutnud tõestada, et suudab garanteerida ja ellu viia paremaid elamistingimusi inimväärses elukeskkonnas seltsingu liikmeile. Ei ole sobilik lõputult asjaga tegeleda, nii nagu seda Õlletehas on müraprobleemiga teinud. Vajalik ja oluline on ka tulemus, mis teatud hetkel saavutatakse, kui ollakse jõutud punkti, kus probleem vajab lahendust. Nüüd on see hetk käes ja lahendus Tähtvere 48 elanike poolt pakutud.
Jääb oodata ainult Õlletehase vastust – kas jah, lõpetame probleemi või ei, jätkame vanaviisi... Sellisel juhul probleem süveneb veelgi. Tagajärjed on kahjuks ettearvamatud ja võivad olla katastroofilised mõlemale poolele, millest ei võida kumbki pool. Ühelt poolt võib mürastress põhjustada inimese surmaga lõppevaid tervisekahjustusi, nagu uuringud on kindlaks teinud ja teiselt poolt on Õlletehas vastavalt pikale protsessile ja kohtuotsusele sunnitud lõpetama oma tootmise Tähtvere mäel. Mõlemal juhul ulatuvad kahjud miljonitesse eurodesse ja ei piirdu enam miljonite kroonide investeerimisega müraprobleemi lahendusse.
Oluline on seejuures fakt, et mõlemal juhul on rahalise kahju kannataja Õlletehas. Tähtvere 48 elanikke ootab ees ainult invaliidistumine mürastressi tõttu ja jätkuvalt sobimatu elukeskkond. See asjaolu peaks Õlletehase juhtkonnal otsustamist kergendama, kui nad antud kahjunõudele jah või ei üle otsustavad ja oma otsusest Tähtvere 48 elanikele teatavad, mida Mäekülje Seltsinglased ootavad kirjalikult hiljemalt 31 augustiks 2007.
NB! Kell on 3 öösel, müramõõtja näitab 50 db ja magada ei saa. Jääb üle ainult kirjutada...
Õlletehase müra on korduvalt mõõdetud akredeeritud laborite poolt ülenormatiivsena ja mitte mingit muutust müra vähenemise või kadumise kohta ikka veel ei ole. Õlletehase 10 aasta jooksul miljonite kroonide eest tehtud investeeringud ja lubadused müra vähendada on olnud tulemusteta ning lõpuks teatab Tartu Õlletehase juhataja hr. Tarmo Noop avalikult viimases Postimehe artiklis müraprobleemi kohta, et Õlletehase naabrid peaksid harjuma Õlletehasest leviva müraga. Tehtud ettepanekule, tootmine Supilinnast välja viia, Õlletehas ei reageeri ja vajalikuks ei pea ehk elanike pöördumist ei arvesta.
Tähtvere 48 elanikel ei ole võimalik kasutada poolt oma elamust – seda osa, mis jääb Õlletehase poole, sest aknaid ei saa lahti teha ja umbsetes tubades ei ole võimalik elada. Samuti ei ole elanikel müra tõttu võimalik kasutada olnud 10 aasta jooksul 80 % oma kinnistust ehk õueala. On võetud võimalus normaalseks arenguks ja elutegevuseks oma kodus. Lisaks on elanikel ilmnenud erinevad tervisekahjustused, sest müra on ööpäevaringne ja pikaajaline. Mürastressi kahjustused on põhjustanud elanikel kogu keha tervisehäireid ja osaliselt on need pöördumatul kujul. Seda loetelu võib jätkata, kuidas Tartu Õlletehase müra tekitab kahju Tähtvere 48 elanikele. Uue müramõõtjaga tehtud mõõtmised ajavahemikus 01 – 14 august 2007 näitasid endiselt vahemikus 50 db kuni 60 db mürataset nii päeval kui öösel. Vastavalt teaduslikele uuringutele on 60 db müratasemes viibimine pidevalt üle 16 tunni inimesele juba tervistkahjustav ja keelatud. Vastavalt Roheliste poolt Sotsiaalministrile tehtud ettepanekule, et müra tuleb mõõta lahtiste akendega, on Tähtvere 48 elamu sees müra sama, mis õues – üle 50 db ehk täielikult väljakannatamatu ja tervisele äärmiselt ohtlik. Kõige dramaatilisem on asjaolu, et mürast ei saa puhata, sest müra on 24 tundi ööpäevas ja kogu Tähtvere 48 kinnistul, sealhulgas elamu sees. Ei ole võimalik ka lahkuda Tähtvere 48 kinnistult, sest see on seal elavate elanike kodu. Lisaks puudub dialoog elanike ja Õlletehase vahel ning pole informatsiooni probleemi lahenduse kohta. Elanike pöördumistele ja kirjadele ei vastata ning Õlletehas saadab elanikele ainult tähitud koopiaid oma sisututest kirjadest Tervisekaitsele, milles puudub info reaalsete lahenduste kohta.
Probleem on saanud uue tähenduse vastavalt Õiguskantsleri hinnangule, mis ütleb, et müra mõjutab isiku pereelu ja kodu puutumatust ning selle probleemiga tegeleb ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mis ei nõua ettevaatuspõhimõttest lähtudes tervisekahjustuste olemasolu kohtulahendite menetlemisel.
Lisan kahjutasunõudele dokumentid, http://alecogreostus.blogspot.com , mis kinnitavad antud nõude väiteid, selgitavad olukorda, annavad ülevaate ja tõestavad müraprobleemi olemasolu. Kahjutasunõudeks esitatakse arved, mis sisaldavad mõistlikku hüvitist vastavalt seadusele. Arved mürareostuse tekitamise eest Tähtvere 48, Tartu kinnistule saadetakse AS- ile A.LeCoq tähitult.
Õlletehaselt saadud hüvitisega finantseeritakse erinevate müratõkete ehitus Tähtvere 48 kinnistul ja elamus, mis lahendavad lõplikult mürast tekkinud probleemi, et elanikel oleks tagatud normaalne elukeskkond, mis ei segaks elutegevust ja ei kahjustaks tervist. Tähtvere 48 elanikel ei ole siis enam vajadust esitada põhjendatuid kaebusi Tartu Õlletehase müra levimise kohta Tähtvere 48 kinnistule.
On ainult kaks asjasse puutuvat subjekti – Tähtvere 48 elanikud, kui müra käes kannatajad ja Õlletehas, kui müra tekitaja. Ülejäänud müraprobleemi lahendajad on kõrvalseisjad, kes probleemiga sügavuti ei saa tegeleda, sest neid see probleem otseselt ei puuduta. 10 aasta jooksul ei ole Õlletehase poolt kulutatud miljonid kroonid tulemust andnud. Kui Õlletehas ei ole hakkama saanud müra talutavaks muutmisega naabritele, siis on aeg käes teha seda Tähtvere 48 elanikel endil. Ei ole lahendamatuid olukordi ja Õlletehase müra ei saa igavesti elanikke häirida. Me elame Euroopa Liidus, meil kehtivad seadused ja kõik soovivad paremat elukeskkonda, võrdseid võimalusi inimväärseks eluks, nagu ütleb Sotsiaalministeeriumi moto.
Mäekülje Seltsing, kui kodanikeühendus, kes esindab Tähtvere 48 elanikke on oma senise tegevusega suutnud tõestada, et suudab garanteerida ja ellu viia paremaid elamistingimusi inimväärses elukeskkonnas seltsingu liikmeile. Ei ole sobilik lõputult asjaga tegeleda, nii nagu seda Õlletehas on müraprobleemiga teinud. Vajalik ja oluline on ka tulemus, mis teatud hetkel saavutatakse, kui ollakse jõutud punkti, kus probleem vajab lahendust. Nüüd on see hetk käes ja lahendus Tähtvere 48 elanike poolt pakutud.
Jääb oodata ainult Õlletehase vastust – kas jah, lõpetame probleemi või ei, jätkame vanaviisi... Sellisel juhul probleem süveneb veelgi. Tagajärjed on kahjuks ettearvamatud ja võivad olla katastroofilised mõlemale poolele, millest ei võida kumbki pool. Ühelt poolt võib mürastress põhjustada inimese surmaga lõppevaid tervisekahjustusi, nagu uuringud on kindlaks teinud ja teiselt poolt on Õlletehas vastavalt pikale protsessile ja kohtuotsusele sunnitud lõpetama oma tootmise Tähtvere mäel. Mõlemal juhul ulatuvad kahjud miljonitesse eurodesse ja ei piirdu enam miljonite kroonide investeerimisega müraprobleemi lahendusse.
Oluline on seejuures fakt, et mõlemal juhul on rahalise kahju kannataja Õlletehas. Tähtvere 48 elanikke ootab ees ainult invaliidistumine mürastressi tõttu ja jätkuvalt sobimatu elukeskkond. See asjaolu peaks Õlletehase juhtkonnal otsustamist kergendama, kui nad antud kahjunõudele jah või ei üle otsustavad ja oma otsusest Tähtvere 48 elanikele teatavad, mida Mäekülje Seltsinglased ootavad kirjalikult hiljemalt 31 augustiks 2007.
NB! Kell on 3 öösel, müramõõtja näitab 50 db ja magada ei saa. Jääb üle ainult kirjutada...
pühapäev, 29. juuli 2007
Võrdsed võimalused inimväärseks eluks.
MÄRGUKIRI SOTSIAALMINISTRILE MÜRA MÕÕTMISE KOHTA / 30.07.2007
Mäekülje Seltsinglased soovivad, et edaspidi mõõdetaks müra taset lahtiste akendega ja me teeme sellise ettepaneku ka ministrile, sest ei soovi enam elada kodus, kus ei saa aknaid avada ja tube tuulutada. Soovime võrdseid võimalusi inimväärseks eluks Eesti Vabariigis.
Müra on korduvalt 10 aasta jooksul mõõdetud akredeeritud laborite poolt ülenormatiivsena ja mitte mingit muutust müra vähenemise või kadumise kohta ei ole. Probleemiga on tegelenud nende aastate jooksul Linnavalitsus ja Tervisekaitse, kuid tulemusteta. Õlletehase lubadused on olnud tühjad ja karikas sai täis, kui viimases kirjas meile Õlletehas teatab, et nad ei pea vajalikuks mürabarjääri ehitust. Lisaks teatab Õlletehase juhataja hr. Tarmo Noop avalikult viimases Postimehe artiklis müraprobleemi kohta, et Õlletehase naabrid peaksid harjuma Õlletehasest leviva müraga. See on juba avalik solvamine ja üleolev suhtumine ning karistamatuse tunne.
Meil ei ole võimalik kasutada poolt oma elamust – seda, mis jääb Õlletehase poole, sest aknaid ei saa lahti teha. Samuti ei ole meil võimalik kasutada olnud 10 aasta jooksul 80 % oma kinnistust ehk õueala. Sellega on võetud lastelt võimalus normaalseks arenguks ja elutegevuseks oma kodus. Lisaks on elanikel ilmnenud tervisekahjustused, sest müra on ööpäevaringne ja pikaajaline. Isiklikult minul on mürastressist juba mitmeid tervisekahjustusi, sest olen töövõimetuspensionär ning seetõttu juba aastaid kodune ning pean kannatama ööpäevaringset müra. Seda loetelu võib jätkata, kuidas Tartu Õlletehase müra tekitab kahju Tähtvere 48 elanikele. Eriti tugev on müra Tähtvere 48 elamu rõdul, kus mõõtmisi pole üldse tehtud ja kus uue müramõõtjaga tehtud mõõtmised näitasid ligi 70 db mürataset. Vastavalt Roheliste poolt Sotsiaalministrile tehtud ettepanekule, et müra tuleb mõõta lahtiste akendega, on Tähtvere 48 elamu sees müra sama, mis õues – üle 50 db ehk täielikult väljakannatatu ja tervisele äärmiselt ohtlik. Kõige dramaatilisem on asjaolu, et mürast ei saa puhata, sest müra on 24 tundi ööpäevas.
Lisaks puudub meil vähimgi informatsioon probleemi lahendusse. Tervisekaitse ettekirjutust, mis pidi 05. juuliks 2007 lõpetama mürareostuse, pole täidetud ega ei soovitagi seda täita. 1999 aastal teatas Õlletehas meile, et on investeerinud 1,8 miljonit krooni müra likvideerimisse ja müraprobleem on täielikult lahendatud. 2007 aastal teatab Õlletehas uuesti, et on investeerinud 0,5 miljonit krooni ja selleks korraks on müraprobleem lahendatud. Tegelikult investeeris Õlletehas tootmise suurendamisse ja ostis lihtsalt uusi agregaate juurde, mis võimaldavad rohkem toota, samas aga tekitavad ka rohkem müra, sest müra pole ju kadunud.
Probleem on saanud uue tähenduse vastavalt Õiguskantsleri hinnangule. Tervisekaitse ja Linnavalitsus, kui riigi esindajad ja Välisõhu Kaitse Seaduse kohaselt müraprobleemide lahendajad, pole suutnud l0 aasta jooksul probleemi lahendada. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt oleks varsti mul õigus kaevata Eesti Riik kohtusse ja nõuda kahjutasu, mis toimunud kohtulahendite järgi on isikutele ka määratud. Eesmärk aga ei ole kahjutasu saada vaid müraprobleem lahendada ja ma loodan, et probleem saab enne kohtulahinguid rahumeelse lahenduse.
Olen Õlletehasele esitanud avaldusi alates 1997 aastast, Tervisekaitsele ja Linnavalitsusele alates 1998 aastast. Vastuseks olen saanud ainult sisutuid kirju, et probleemiga tegeletakse ja on toimunud konstruktiivsed arutelud. Müraprobleemi lahendust aga ei ole. Linnapea, hr. Andrus Ansip soovitas pöörduda kohtu poole ja kahjutasu nõuda vastavalt Asjaõiguseadusele. See ei ole ju müraprobleemi lahendamine, sest müra on ikka endine, segab inimeste normaalset elutegevust ja kahjustab tervist. Probleem ei ole ainult Tähtvere 48 elanikel, vaid suurel hulgal Supilinna elanikest, kes elavad Õlletehase vahetus naabruses. Seda näitavad elanike kogutud allkirjad müraprobleemi lahendamiseks ja esitatud avaldused aastate jooksul. Järelikult ei ole Tervisekaitse ja Linnavalitsus täitnud oma kohustust aidata linnakodanikke ja sisuliselt müraprobleemiga tegelenud.
Sellega on omakorda rikutud kodanike põhiõigusi vastavalt EV Põhiseadusele. Põhiseadus kaitseb sõnaselgelt isiku elu ja tervist (vastavalt § 16 ja § 28 lg 1) ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26). Müra võib mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine. Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest vajalik ja kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem.
Palume vastust antud märgukirjale, kas Sotsiaalministeerium saab kaasa aidata müraprobleemi lahendusele Tähtvere 48 kinnistul. See on vajalik kõigile Supilinlastele, mitte ainult Tähtvere 48 elanikele. Antud märgukiri ei ole lihtne teatamine, et naabri lärm ei lase magada. Palun võtta seda avaldust tõsiselt, sest me elame Euroopa Liidus, meil kehtivad EL seadused ja me peame vastavalt käituma ning tegutsema. Kui me seda teeme, paraneb meie elukvaliteet ja pikeneb eluiga. Meie peaminister, hr. Andrus Ansip on välja kuulutanud Eesti riigil jõuda eesrindlike riikide perre. Igaüks peab andma oma panuse ühise eesmärgi täitmiseks, et kõigil oleks parem Eesti Vabariigis elada.
Lisame märgukirjale 50 dokumenti ja viimased avaldused Tervisekaitsele, Linnavalitsusele ning Politseile, http://alecogreostus.blogspot.com , mis kinnitavad antud avalduse väiteid, selgitavad olukorda, annavad ülevaate 10 aastasest probleemist.
Mäekülje Seltsinglased soovivad, et edaspidi mõõdetaks müra taset lahtiste akendega ja me teeme sellise ettepaneku ka ministrile, sest ei soovi enam elada kodus, kus ei saa aknaid avada ja tube tuulutada. Soovime võrdseid võimalusi inimväärseks eluks Eesti Vabariigis.
Müra on korduvalt 10 aasta jooksul mõõdetud akredeeritud laborite poolt ülenormatiivsena ja mitte mingit muutust müra vähenemise või kadumise kohta ei ole. Probleemiga on tegelenud nende aastate jooksul Linnavalitsus ja Tervisekaitse, kuid tulemusteta. Õlletehase lubadused on olnud tühjad ja karikas sai täis, kui viimases kirjas meile Õlletehas teatab, et nad ei pea vajalikuks mürabarjääri ehitust. Lisaks teatab Õlletehase juhataja hr. Tarmo Noop avalikult viimases Postimehe artiklis müraprobleemi kohta, et Õlletehase naabrid peaksid harjuma Õlletehasest leviva müraga. See on juba avalik solvamine ja üleolev suhtumine ning karistamatuse tunne.
Meil ei ole võimalik kasutada poolt oma elamust – seda, mis jääb Õlletehase poole, sest aknaid ei saa lahti teha. Samuti ei ole meil võimalik kasutada olnud 10 aasta jooksul 80 % oma kinnistust ehk õueala. Sellega on võetud lastelt võimalus normaalseks arenguks ja elutegevuseks oma kodus. Lisaks on elanikel ilmnenud tervisekahjustused, sest müra on ööpäevaringne ja pikaajaline. Isiklikult minul on mürastressist juba mitmeid tervisekahjustusi, sest olen töövõimetuspensionär ning seetõttu juba aastaid kodune ning pean kannatama ööpäevaringset müra. Seda loetelu võib jätkata, kuidas Tartu Õlletehase müra tekitab kahju Tähtvere 48 elanikele. Eriti tugev on müra Tähtvere 48 elamu rõdul, kus mõõtmisi pole üldse tehtud ja kus uue müramõõtjaga tehtud mõõtmised näitasid ligi 70 db mürataset. Vastavalt Roheliste poolt Sotsiaalministrile tehtud ettepanekule, et müra tuleb mõõta lahtiste akendega, on Tähtvere 48 elamu sees müra sama, mis õues – üle 50 db ehk täielikult väljakannatatu ja tervisele äärmiselt ohtlik. Kõige dramaatilisem on asjaolu, et mürast ei saa puhata, sest müra on 24 tundi ööpäevas.
Lisaks puudub meil vähimgi informatsioon probleemi lahendusse. Tervisekaitse ettekirjutust, mis pidi 05. juuliks 2007 lõpetama mürareostuse, pole täidetud ega ei soovitagi seda täita. 1999 aastal teatas Õlletehas meile, et on investeerinud 1,8 miljonit krooni müra likvideerimisse ja müraprobleem on täielikult lahendatud. 2007 aastal teatab Õlletehas uuesti, et on investeerinud 0,5 miljonit krooni ja selleks korraks on müraprobleem lahendatud. Tegelikult investeeris Õlletehas tootmise suurendamisse ja ostis lihtsalt uusi agregaate juurde, mis võimaldavad rohkem toota, samas aga tekitavad ka rohkem müra, sest müra pole ju kadunud.
Probleem on saanud uue tähenduse vastavalt Õiguskantsleri hinnangule. Tervisekaitse ja Linnavalitsus, kui riigi esindajad ja Välisõhu Kaitse Seaduse kohaselt müraprobleemide lahendajad, pole suutnud l0 aasta jooksul probleemi lahendada. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt oleks varsti mul õigus kaevata Eesti Riik kohtusse ja nõuda kahjutasu, mis toimunud kohtulahendite järgi on isikutele ka määratud. Eesmärk aga ei ole kahjutasu saada vaid müraprobleem lahendada ja ma loodan, et probleem saab enne kohtulahinguid rahumeelse lahenduse.
Olen Õlletehasele esitanud avaldusi alates 1997 aastast, Tervisekaitsele ja Linnavalitsusele alates 1998 aastast. Vastuseks olen saanud ainult sisutuid kirju, et probleemiga tegeletakse ja on toimunud konstruktiivsed arutelud. Müraprobleemi lahendust aga ei ole. Linnapea, hr. Andrus Ansip soovitas pöörduda kohtu poole ja kahjutasu nõuda vastavalt Asjaõiguseadusele. See ei ole ju müraprobleemi lahendamine, sest müra on ikka endine, segab inimeste normaalset elutegevust ja kahjustab tervist. Probleem ei ole ainult Tähtvere 48 elanikel, vaid suurel hulgal Supilinna elanikest, kes elavad Õlletehase vahetus naabruses. Seda näitavad elanike kogutud allkirjad müraprobleemi lahendamiseks ja esitatud avaldused aastate jooksul. Järelikult ei ole Tervisekaitse ja Linnavalitsus täitnud oma kohustust aidata linnakodanikke ja sisuliselt müraprobleemiga tegelenud.
Sellega on omakorda rikutud kodanike põhiõigusi vastavalt EV Põhiseadusele. Põhiseadus kaitseb sõnaselgelt isiku elu ja tervist (vastavalt § 16 ja § 28 lg 1) ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26). Müra võib mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine. Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest vajalik ja kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem.
Palume vastust antud märgukirjale, kas Sotsiaalministeerium saab kaasa aidata müraprobleemi lahendusele Tähtvere 48 kinnistul. See on vajalik kõigile Supilinlastele, mitte ainult Tähtvere 48 elanikele. Antud märgukiri ei ole lihtne teatamine, et naabri lärm ei lase magada. Palun võtta seda avaldust tõsiselt, sest me elame Euroopa Liidus, meil kehtivad EL seadused ja me peame vastavalt käituma ning tegutsema. Kui me seda teeme, paraneb meie elukvaliteet ja pikeneb eluiga. Meie peaminister, hr. Andrus Ansip on välja kuulutanud Eesti riigil jõuda eesrindlike riikide perre. Igaüks peab andma oma panuse ühise eesmärgi täitmiseks, et kõigil oleks parem Eesti Vabariigis elada.
Lisame märgukirjale 50 dokumenti ja viimased avaldused Tervisekaitsele, Linnavalitsusele ning Politseile, http://alecogreostus.blogspot.com , mis kinnitavad antud avalduse väiteid, selgitavad olukorda, annavad ülevaate 10 aastasest probleemist.
reede, 27. juuli 2007
Euroopa Inimõiguste Kohus.
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks kujundanud keskkonnaalaste põhiõiguste kaitse teooria. Esimeseks ja ehk ka kõige olulisemaks kaasuseks võib pidada otsust asjas Lopez Ostra vs. Hispaania.179
Lopez Ostra leidis kaebuses, et Hispaania Kuningriik ei ole täitnud enda kohustusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 alusel ja jättis kaebaja kaitseta jäätmekäitlusjaamast lähtuva haisu, müra ja heitgaaside eest180.
Kohus leidis, et Hispaania Kuningriik ei suutnud reageerida piisavalt tõhusalt tekkinud ohule ja võttis seisukoha, et „[o]ma iseloomult võib tõsine keskkonnasaastatus mõjutada isiku heaolu ja takistada tal nautimast enda kodu nii, et see mõjutab tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, seejuures ei pruugi saastatus tõsiselt ohustada inimese tervist.“181
Lopez Ostra vs. Hispaania kaasuses väljendatud seisukohta kordas kohus hiljem Guerra vs. Itaalia kaasuses.182 Viimases saastatusest põhjustatud perekonnaelu rikkumise kaasuses Fadeyeva vs. Venemaa leidis kohus, et riigi tegematajätmine seisnes suutmatuses tagada alumiiniumitehase tegevuse vastavus kehtestatud piirväärtustele. Seejuures ei suutnud kaebaja tõendada, et tal oleks saasteainetest ja mürast tekkinud tervisekahjustust. Kohus pidas kaudseid tõendeid piisavaks, et tervisekahjustused oleksid sellistel juhtudel võimalikud ja leidis, et Venemaa on rikkunud EIÕK artiklit 8.
Tsiteeritud kaasuste puhul oli tegemist lisaks mürale ka keemiliste ainete mõjuga, kuid kaasuses Moreno Gomez vs. Hispaania183 leidis kohus artikli 8 rikkumise ka ainult müra puhul.
Kaebaja Pilar Moreno Gomez elas üle 20 aasta Valencia ööklubide piirkonnas, kus ta öösiti pidi kannatama piirmäärast lubatud kõrgema müra taset. Kohus leidis, et kuna Valencia linnavalitsus ei ole suutnud võtta kasutusele meetmeid, mis sunniksid ettevõtjaid järgima müra piirmäära, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kaebaja õigust perekonna ja kodu puutumatusele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on seega mitmes lahendis leidnud, et müra ja saastatus võivad mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine.
Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem. Kohtu retoorikast saab järeldada ka seda, et oluline ei ole, kas saastaja on avalik- või eraõiguslik isik. Kohtu lahendite valguses tuleb hinnata, kas ka Eestis on tagatud isiku õigus privaatsusele ja kodu puutumatusele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks kujundanud keskkonnaalaste põhiõiguste kaitse teooria. Esimeseks ja ehk ka kõige olulisemaks kaasuseks võib pidada otsust asjas Lopez Ostra vs. Hispaania.179
Lopez Ostra leidis kaebuses, et Hispaania Kuningriik ei ole täitnud enda kohustusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 alusel ja jättis kaebaja kaitseta jäätmekäitlusjaamast lähtuva haisu, müra ja heitgaaside eest180.
Kohus leidis, et Hispaania Kuningriik ei suutnud reageerida piisavalt tõhusalt tekkinud ohule ja võttis seisukoha, et „[o]ma iseloomult võib tõsine keskkonnasaastatus mõjutada isiku heaolu ja takistada tal nautimast enda kodu nii, et see mõjutab tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, seejuures ei pruugi saastatus tõsiselt ohustada inimese tervist.“181
Lopez Ostra vs. Hispaania kaasuses väljendatud seisukohta kordas kohus hiljem Guerra vs. Itaalia kaasuses.182 Viimases saastatusest põhjustatud perekonnaelu rikkumise kaasuses Fadeyeva vs. Venemaa leidis kohus, et riigi tegematajätmine seisnes suutmatuses tagada alumiiniumitehase tegevuse vastavus kehtestatud piirväärtustele. Seejuures ei suutnud kaebaja tõendada, et tal oleks saasteainetest ja mürast tekkinud tervisekahjustust. Kohus pidas kaudseid tõendeid piisavaks, et tervisekahjustused oleksid sellistel juhtudel võimalikud ja leidis, et Venemaa on rikkunud EIÕK artiklit 8.
Tsiteeritud kaasuste puhul oli tegemist lisaks mürale ka keemiliste ainete mõjuga, kuid kaasuses Moreno Gomez vs. Hispaania183 leidis kohus artikli 8 rikkumise ka ainult müra puhul.
Kaebaja Pilar Moreno Gomez elas üle 20 aasta Valencia ööklubide piirkonnas, kus ta öösiti pidi kannatama piirmäärast lubatud kõrgema müra taset. Kohus leidis, et kuna Valencia linnavalitsus ei ole suutnud võtta kasutusele meetmeid, mis sunniksid ettevõtjaid järgima müra piirmäära, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kaebaja õigust perekonna ja kodu puutumatusele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on seega mitmes lahendis leidnud, et müra ja saastatus võivad mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine.
Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem. Kohtu retoorikast saab järeldada ka seda, et oluline ei ole, kas saastaja on avalik- või eraõiguslik isik. Kohtu lahendite valguses tuleb hinnata, kas ka Eestis on tagatud isiku õigus privaatsusele ja kodu puutumatusele.
Õiguskantsleri hinnang.
Õiguskantsleri hinnang põhiõiguslikele küsimustele
3.3. Välisõhus leviva lõhna, müra ja tolmuga seonduvad põhiõiguslikud küsimused
Leviv hais tekitab inimestel teadmatust ja irratsionaalset hirmu võimalikust tervise kahjustusest. Kas ained, mis haisu põhjustavad, on ka mürgised? Kas peaks hoidma aknaid kinni? Kes müra või haisu põhjustab? Nende küsimuste esitamisel ei suuda aga inimene enam nautida enda kodu- ja pereväärtusi. Halvemal juhul võivad välisõhu kaudu levivad mõjutused kaasa tuua ka terviseprobleeme.
Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni 2004. aasta raport Euroopa õhusaastatuse kohta algab sõnadega, et piiramatu ja vaba ligipääs aktsepteeritava kvaliteediga puhtale õhule on inimese põhivajadus ja õigus.176 Põhiseadus ei näe sellist õigust ette, kuid PS § 10 ütleb, et „[k]äesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele”. Põhiseadus kaitseb küll sõnaselgelt isiku elu ja tervist (vastavalt § 16 ja § 28 lg 1) ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26). Viimast õigust on Euroopa Inimõiguste Kohus käsitlenud välisõhu kaitse kaasustes kui peamiselt riivatavat õigust.
3.3.1. Välisõhu kaitse rahvusvaheline tasand
Riikide kogukonda huvitavad ja panevad tegutsema ühised väärtused. Järjest enam räägitakse atmosfääri ja avamere reostusest, globaalsest soojenemisest või osoonikihi vähenemisest. Need on riikideülesed väärtused. Nii nagu ei tunne keskkond riigipiire, ei tunne seda ka saastatus.
Keskkonnaõigus kui eraldiseisev õigusharu on saanud alguse 1970. aastatel, kuigi põhimõtted ja reeglid, millele ta suuresti toetub, tulenevad juba varasemast ajast, eelkõige rahvusvahelisest õigusest.
3.3.2. Välisõhu kaitse Euroopa Liidu tasand
Alates 1973. aastast on Euroopa Liit vastu võtnud keskkonnaprogramme. 2002. aastal võeti vastu juba kuues sellesarnane tegevuskava.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu otsusega 1600/2002/EC kehtestatud Euroopa Liidu kuues keskkonnakaitse programm 2002–2012 seab prioriteetseteks valdkondadeks kliimamuutuse ja keskkonna seoses inimese tervise ning elukvaliteediga. Nimetatud otsuse artiklist 7 tulenevad järgmised eesmärgid:
• saavutada õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks negatiivset mõju ja ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;
• oluliselt vähendada müra, sh liiklusmüra, mis põhjustab teaduslike uurimuste andmeil kahjustusi inimese tervisele.
3.3.3. Välisõhu kaitse siseriiklik ehk Eesti tasand
Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liige. Eesti välisõhu kaitse seadus (edaspidi VÕKS) võeti vastu 05.05.2004 ning selle põhieesmärgiks on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
Välisõhu füüsikaline mõjutamine on mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga.
Välisõhu kaitse seadus eristab liikuvaid ehk püsiva asukohata saasteallikaid, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta ning paikseid, mis on püsiva asukohaga, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate gruppe.
3.3.4. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks kujundanud keskkonnaalaste põhiõiguste kaitse teooria. Esimeseks ja ehk ka kõige olulisemaks kaasuseks võib pidada otsust asjas Lopez Ostra vs. Hispaania.179
Lopez Ostra leidis kaebuses, et Hispaania Kuningriik ei ole täitnud enda kohustusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 alusel ja jättis kaebaja kaitseta jäätmekäitlusjaamast lähtuva haisu, müra ja heitgaaside eest180.
Kohus leidis, et Hispaania Kuningriik ei suutnud reageerida piisavalt tõhusalt tekkinud ohule ja võttis seisukoha, et „[o]ma iseloomult võib tõsine keskkonnasaastatus mõjutada isiku heaolu ja takistada tal nautimast enda kodu nii, et see mõjutab tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, seejuures ei pruugi saastatus tõsiselt ohustada inimese tervist.“181
Lopez Ostra vs. Hispaania kaasuses väljendatud seisukohta kordas kohus hiljem Guerra vs. Itaalia kaasuses.182 Viimases saastatusest põhjustatud perekonnaelu rikkumise kaasuses Fadeyeva vs. Venemaa leidis kohus, et riigi tegematajätmine seisnes suutmatuses tagada alumiiniumitehase tegevuse vastavus kehtestatud piirväärtustele. Seejuures ei suutnud kaebaja tõendada, et tal oleks saasteainetest ja mürast tekkinud tervisekahjustust. Kohus pidas kaudseid tõendeid piisavaks, et tervisekahjustused oleksid sellistel juhtudel võimalikud ja leidis, et Venemaa on rikkunud EIÕK artiklit 8.
Tsiteeritud kaasuste puhul oli tegemist lisaks mürale ka keemiliste ainete mõjuga, kuid kaasuses Moreno Gomez vs. Hispaania183 leidis kohus artikli 8 rikkumise ka ainult müra puhul.
Kaebaja Pilar Moreno Gomez elas üle 20 aasta Valencia ööklubide piirkonnas, kus ta öösiti pidi kannatama piirmäärast lubatud kõrgema müra taset. Kohus leidis, et kuna Valencia linnavalitsus ei ole suutnud võtta kasutusele meetmeid, mis sunniksid ettevõtjaid järgima müra piirmäära, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kaebaja õigust perekonna ja kodu puutumatusele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on seega mitmes lahendis leidnud, et müra ja saastatus võivad mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine. Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem. Kohtu retoorikast saab järeldada ka seda, et oluline ei ole, kas saastaja on avalik- või eraõiguslik isik. Kohtu lahendite valguses tuleb hinnata, kas ka Eestis on tagatud isiku õigus privaatsusele ja kodu puutumatusele.
3.3.5. Õiguskantsleri menetlustest ilmnenud probleemid asutuste pädevusega seoses välisõhuga
Õiguskantslerile saadeti 2005. aastal kolm avaldust, mis puudutasid välisõhu küsimusi. Nendest kaks käsitlesid probleeme välisõhuga Lasnamäel ja Paldiskis ning üks avaldus oli seoses vabaõhuürituse toimumisega Elvas. Võrreldes ajakirjanduses ilmunud probleemipüstitustega ei ole õiguskantslerile laekunud avalduste arv suur.
3.3.5.1. Õhuseire Lasnamäe linnaosa näitel
Tallinna Lasnamäe elamurajooni ehitust alustati 1960. aastatel. Lasnamäe võib jagada kaheks osaks – elamupiirkond ja tööstuspiirkond, mida eraldab Tallinn-Peterburi maantee. Rahvaarvult on Lasnamäe seitsmest Tallinna linnaosast kõige suurem – 2005. aasta seisuga elas seal 114 257 elanikku.184 Lasnamäe elurajooni ümbritsevad mitmed paiksed saasteallikad – Tallinna lennujaam, Iru elektrijaam, Väo karjäär ja Tallinn-Peterburi maantee. Peamised mõjutegurid on müra ja tolm, mis tulenevad transpordist ning eelkõige Väo karjäärist.
3.3.5.2. Pädevusega seonduv probleem vabaõhu ürituste toimumisel
Õiguskantslerile laekus 2005. aastal avaldus seoses müratasemega vabaõhuüritusel. Avaldaja väitis, et vabaõhuürituselt lähtunud müra ei lasknud tal öösel magada, mistõttu pidi ta ajutiselt kodunt välja kolima.
Välisõhus levivat müra reguleerivad välisõhu kaitse ja rahvatervise seadus. Rahvatervise seaduse § 4 p 13 sätestab elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded, mille puhul müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. VÕKS § 135 lg 1 sätestab, et välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon.
Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 § 5 lg 6 punkti 3 kohaselt võib üksikute, kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral müra piirtase olla 10 dB(A) võrra tavaliselt suurem. Menetluse käigus tõusetus küsimus, kas isikul on tõhus võimalus lasta kontrollida mürataset vabaõhuüritusel. Seejuures puutuvad võimalike müraprobleemidega kokku kolm organit, lisaks Tervisekaitseinspektsioonile ka kohalik omavalitsus kui loa väljastaja ja politsei kui avaliku korra tagaja.
Käsitletud menetlus tõi esile vajaduse võtta kasutusele ennetavaid meetmeid kohaliku omavalitsuse, politsei ja Tervisekaitseinspektsiooni koostöös. Tehtud ettepanekutega nõustusid ka asjakohased organid.
3.3.5.3. Välisõhu kaitse seadus ja ettevaatuspõhimõte
Ühe näitena näeb Euroopa Liidu välisõhu raamdirektiiv ette juhise, mille järgi tuleb hinnata kasutusele võetavate saasteainete mõju. Hindama peab mõju võimalikkust, suurust ja sagedust; inimese tervise ja kogu keskkonna puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata pöördumatule mõjule;
Ettevaatuspõhimõttel ei ole ainult õiguslik külg, vaid tal on ka inimlik ja väärtushinnanguline pool, mille kaudu on võimalik rakendada erinevaid meetmeid inimeste tervise ja heaolu kaitseks.
3.3.6. Kokkuvõte
Tuleb täpsemalt sätestada riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused, vastasel juhul võivad jääda isikute õigused tagamata. Ebaselgusest ei pruugi küll tekkida isikutele otsest tervislikku või varalist kahju, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu tsiteeritud seisukohti arvesse võttes ei olegi selline otsene kahju vajalik, et rikutaks isiku õigust eraelule. Rikkumise lävi on madalamale lastud ja peetakse oluliseks, et riik võtaks kasutusele ennetavaid meetmeid.
Samuti on vajalik sätestada seaduses ettevaatuspõhimõtte süstemaatilise rakendamise alused. Tuleb veel kord rõhutada Euroopa Kohtu seisukohta, et ettevaatuspõhimõte on Euroopa Liidu aluspõhimõte, mida on eriti rangelt rakendatud tervisekaitsega seonduvates kaasustes, millega on seotud ka välisõhu kaitse.
3.3. Välisõhus leviva lõhna, müra ja tolmuga seonduvad põhiõiguslikud küsimused
Leviv hais tekitab inimestel teadmatust ja irratsionaalset hirmu võimalikust tervise kahjustusest. Kas ained, mis haisu põhjustavad, on ka mürgised? Kas peaks hoidma aknaid kinni? Kes müra või haisu põhjustab? Nende küsimuste esitamisel ei suuda aga inimene enam nautida enda kodu- ja pereväärtusi. Halvemal juhul võivad välisõhu kaudu levivad mõjutused kaasa tuua ka terviseprobleeme.
Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni 2004. aasta raport Euroopa õhusaastatuse kohta algab sõnadega, et piiramatu ja vaba ligipääs aktsepteeritava kvaliteediga puhtale õhule on inimese põhivajadus ja õigus.176 Põhiseadus ei näe sellist õigust ette, kuid PS § 10 ütleb, et „[k]äesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele”. Põhiseadus kaitseb küll sõnaselgelt isiku elu ja tervist (vastavalt § 16 ja § 28 lg 1) ning õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26). Viimast õigust on Euroopa Inimõiguste Kohus käsitlenud välisõhu kaitse kaasustes kui peamiselt riivatavat õigust.
3.3.1. Välisõhu kaitse rahvusvaheline tasand
Riikide kogukonda huvitavad ja panevad tegutsema ühised väärtused. Järjest enam räägitakse atmosfääri ja avamere reostusest, globaalsest soojenemisest või osoonikihi vähenemisest. Need on riikideülesed väärtused. Nii nagu ei tunne keskkond riigipiire, ei tunne seda ka saastatus.
Keskkonnaõigus kui eraldiseisev õigusharu on saanud alguse 1970. aastatel, kuigi põhimõtted ja reeglid, millele ta suuresti toetub, tulenevad juba varasemast ajast, eelkõige rahvusvahelisest õigusest.
3.3.2. Välisõhu kaitse Euroopa Liidu tasand
Alates 1973. aastast on Euroopa Liit vastu võtnud keskkonnaprogramme. 2002. aastal võeti vastu juba kuues sellesarnane tegevuskava.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu otsusega 1600/2002/EC kehtestatud Euroopa Liidu kuues keskkonnakaitse programm 2002–2012 seab prioriteetseteks valdkondadeks kliimamuutuse ja keskkonna seoses inimese tervise ning elukvaliteediga. Nimetatud otsuse artiklist 7 tulenevad järgmised eesmärgid:
• saavutada õhu kvaliteet, mis ei põhjustaks negatiivset mõju ja ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;
• oluliselt vähendada müra, sh liiklusmüra, mis põhjustab teaduslike uurimuste andmeil kahjustusi inimese tervisele.
3.3.3. Välisõhu kaitse siseriiklik ehk Eesti tasand
Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liige. Eesti välisõhu kaitse seadus (edaspidi VÕKS) võeti vastu 05.05.2004 ning selle põhieesmärgiks on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
Välisõhu füüsikaline mõjutamine on mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga.
Välisõhu kaitse seadus eristab liikuvaid ehk püsiva asukohata saasteallikaid, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib vahetada asukohta ning paikseid, mis on püsiva asukohaga, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav saasteallikas, või ühel tootmisterritooriumil asuvate saasteallikate gruppe.
3.3.4. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
Euroopa Inimõiguste Kohus on tänaseks kujundanud keskkonnaalaste põhiõiguste kaitse teooria. Esimeseks ja ehk ka kõige olulisemaks kaasuseks võib pidada otsust asjas Lopez Ostra vs. Hispaania.179
Lopez Ostra leidis kaebuses, et Hispaania Kuningriik ei ole täitnud enda kohustusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 alusel ja jättis kaebaja kaitseta jäätmekäitlusjaamast lähtuva haisu, müra ja heitgaaside eest180.
Kohus leidis, et Hispaania Kuningriik ei suutnud reageerida piisavalt tõhusalt tekkinud ohule ja võttis seisukoha, et „[o]ma iseloomult võib tõsine keskkonnasaastatus mõjutada isiku heaolu ja takistada tal nautimast enda kodu nii, et see mõjutab tema õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, seejuures ei pruugi saastatus tõsiselt ohustada inimese tervist.“181
Lopez Ostra vs. Hispaania kaasuses väljendatud seisukohta kordas kohus hiljem Guerra vs. Itaalia kaasuses.182 Viimases saastatusest põhjustatud perekonnaelu rikkumise kaasuses Fadeyeva vs. Venemaa leidis kohus, et riigi tegematajätmine seisnes suutmatuses tagada alumiiniumitehase tegevuse vastavus kehtestatud piirväärtustele. Seejuures ei suutnud kaebaja tõendada, et tal oleks saasteainetest ja mürast tekkinud tervisekahjustust. Kohus pidas kaudseid tõendeid piisavaks, et tervisekahjustused oleksid sellistel juhtudel võimalikud ja leidis, et Venemaa on rikkunud EIÕK artiklit 8.
Tsiteeritud kaasuste puhul oli tegemist lisaks mürale ka keemiliste ainete mõjuga, kuid kaasuses Moreno Gomez vs. Hispaania183 leidis kohus artikli 8 rikkumise ka ainult müra puhul.
Kaebaja Pilar Moreno Gomez elas üle 20 aasta Valencia ööklubide piirkonnas, kus ta öösiti pidi kannatama piirmäärast lubatud kõrgema müra taset. Kohus leidis, et kuna Valencia linnavalitsus ei ole suutnud võtta kasutusele meetmeid, mis sunniksid ettevõtjaid järgima müra piirmäära, siis on Hispaania Kuningriik rikkunud kaebaja õigust perekonna ja kodu puutumatusele.
Euroopa Inimõiguste Kohus on seega mitmes lahendis leidnud, et müra ja saastatus võivad mõjutada isiku pereelu ja kodu puutumatust ning kui riik ei suuda võtta kasutusele kohaseid meetmeid, siis on võimalik ka EIÕK artikli 8 rikkumine. Arvestades asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei nõua kaebajal tervisekahjustuse olemasolu, seatakse suurem vastutus riigile. See on iseenesest kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, st me ei pea ootama kahjustuse tekkimist, vaid peame hakkama tegutsema varem. Kohtu retoorikast saab järeldada ka seda, et oluline ei ole, kas saastaja on avalik- või eraõiguslik isik. Kohtu lahendite valguses tuleb hinnata, kas ka Eestis on tagatud isiku õigus privaatsusele ja kodu puutumatusele.
3.3.5. Õiguskantsleri menetlustest ilmnenud probleemid asutuste pädevusega seoses välisõhuga
Õiguskantslerile saadeti 2005. aastal kolm avaldust, mis puudutasid välisõhu küsimusi. Nendest kaks käsitlesid probleeme välisõhuga Lasnamäel ja Paldiskis ning üks avaldus oli seoses vabaõhuürituse toimumisega Elvas. Võrreldes ajakirjanduses ilmunud probleemipüstitustega ei ole õiguskantslerile laekunud avalduste arv suur.
3.3.5.1. Õhuseire Lasnamäe linnaosa näitel
Tallinna Lasnamäe elamurajooni ehitust alustati 1960. aastatel. Lasnamäe võib jagada kaheks osaks – elamupiirkond ja tööstuspiirkond, mida eraldab Tallinn-Peterburi maantee. Rahvaarvult on Lasnamäe seitsmest Tallinna linnaosast kõige suurem – 2005. aasta seisuga elas seal 114 257 elanikku.184 Lasnamäe elurajooni ümbritsevad mitmed paiksed saasteallikad – Tallinna lennujaam, Iru elektrijaam, Väo karjäär ja Tallinn-Peterburi maantee. Peamised mõjutegurid on müra ja tolm, mis tulenevad transpordist ning eelkõige Väo karjäärist.
3.3.5.2. Pädevusega seonduv probleem vabaõhu ürituste toimumisel
Õiguskantslerile laekus 2005. aastal avaldus seoses müratasemega vabaõhuüritusel. Avaldaja väitis, et vabaõhuürituselt lähtunud müra ei lasknud tal öösel magada, mistõttu pidi ta ajutiselt kodunt välja kolima.
Välisõhus levivat müra reguleerivad välisõhu kaitse ja rahvatervise seadus. Rahvatervise seaduse § 4 p 13 sätestab elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded, mille puhul müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. VÕKS § 135 lg 1 sätestab, et välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon.
Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 § 5 lg 6 punkti 3 kohaselt võib üksikute, kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud spordi- ja meelelahutusürituste korral müra piirtase olla 10 dB(A) võrra tavaliselt suurem. Menetluse käigus tõusetus küsimus, kas isikul on tõhus võimalus lasta kontrollida mürataset vabaõhuüritusel. Seejuures puutuvad võimalike müraprobleemidega kokku kolm organit, lisaks Tervisekaitseinspektsioonile ka kohalik omavalitsus kui loa väljastaja ja politsei kui avaliku korra tagaja.
Käsitletud menetlus tõi esile vajaduse võtta kasutusele ennetavaid meetmeid kohaliku omavalitsuse, politsei ja Tervisekaitseinspektsiooni koostöös. Tehtud ettepanekutega nõustusid ka asjakohased organid.
3.3.5.3. Välisõhu kaitse seadus ja ettevaatuspõhimõte
Ühe näitena näeb Euroopa Liidu välisõhu raamdirektiiv ette juhise, mille järgi tuleb hinnata kasutusele võetavate saasteainete mõju. Hindama peab mõju võimalikkust, suurust ja sagedust; inimese tervise ja kogu keskkonna puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata pöördumatule mõjule;
Ettevaatuspõhimõttel ei ole ainult õiguslik külg, vaid tal on ka inimlik ja väärtushinnanguline pool, mille kaudu on võimalik rakendada erinevaid meetmeid inimeste tervise ja heaolu kaitseks.
3.3.6. Kokkuvõte
Tuleb täpsemalt sätestada riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused, vastasel juhul võivad jääda isikute õigused tagamata. Ebaselgusest ei pruugi küll tekkida isikutele otsest tervislikku või varalist kahju, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu tsiteeritud seisukohti arvesse võttes ei olegi selline otsene kahju vajalik, et rikutaks isiku õigust eraelule. Rikkumise lävi on madalamale lastud ja peetakse oluliseks, et riik võtaks kasutusele ennetavaid meetmeid.
Samuti on vajalik sätestada seaduses ettevaatuspõhimõtte süstemaatilise rakendamise alused. Tuleb veel kord rõhutada Euroopa Kohtu seisukohta, et ettevaatuspõhimõte on Euroopa Liidu aluspõhimõte, mida on eriti rangelt rakendatud tervisekaitsega seonduvates kaasustes, millega on seotud ka välisõhu kaitse.
Välisõhu kaitse seadus.
VÄLISÕHUS LEVIV MÜRA
Välisõhus leviva müra tase ja müra kontrollnäitajad
§123. Välisõhus leviv müra
Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud.
§124. Müra normtase
Välisõhus leviva müra normtase on mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erinevate müraolukordade hindamisel.
§125. Müra piirtase
Müra piirtase on suurim lubatud müratase, mille ületamisel tuleb rakendada müratõrjeabinõusid.
§126. Müra kriitiline tase
Müra kriitiline tase on müratase, mille ületamine tekitab ebarahuldava mürasituatsiooni ja põhjustab inimese tugeva häirituse ning mille juures tuleb rakendada abinõusid inimese tervise kaitseks.
§127. Müra taotlustase ja planeeringutele esitatavad nõuded
(1) Müra taotlustase on müra normtase, mida kasutatakse uuel planeeritaval alal ja olemasoleva müraolukorra parandamiseks.
(2) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
§128. Müra kontrollnäitaja
Müra kontrollnäitaja on müra hinnatud tase, mille juures on arvestatud müra kahjulikku mõju.
§129. Mürataseme määramise ja hindamise meetodid
(1) Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme määramise ja hindamise meetodid kehtestab sotsiaalminister määrustega.
(2) Kohaliku omavalitsuse organil on õigus kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldusterritooriumil või selle osal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud normidest kuni 50 protsenti rangemaid normtasemeid.
Välisõhus leviva müra kaardistamine, välisõhu strateegiline mürakaart ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
§130. Müra kaardistamine
(1) Piirkonnas välisõhu müra kaardistamine on olemasoleva ja prognoositava mürataseme ning selle kehtestatud normtasemele vastavuse kirjeldamine kontrollnäitajate abil, võttes arvesse normtaseme ületamisest mõjutatud inimeste või elamute arvu.
(2) Müra normtaseme ületamise korral teeb Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekul välisõhu müra kaardistamist või mürataseme hindamist müraallika valdaja oma kulul.
§131. Välisõhu strateegiline mürakaart
(1) Piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart.
(2) Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta.
§132. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
(1) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise abinõusid.
(2) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad.
§133. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.
§134. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine, kooskõlastamine ja ülevaatamise sagedus
(1) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile:
1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam;
2) maantee omanik;
3) raudtee omanik;
4) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ.
(2) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaatab koostaja üle, vajaduse korral täiendab seda ja esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile vähemalt iga viie aasta järel.
Välisõhus leviva müra järelevalve
§135. Järelevalve teostaja kohustused
(1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon.
(2) Tervisekaitseinspektsioon:
1) kogub enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
2) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade andmeid ning hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) kooskõlastab esitatud välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
4) koostab välisõhu strateegilistes mürakaartides ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavades sisalduvate andmete koondi ja sisestab selle ning välisõhu müra kaardistamise tulemused elektroonilisse andmebaasi;
5) teeb koondandmed meedia kaudu avalikkusele teatavaks.
§136. Järelevalveametniku õigused
(1) Järelevalveametnikul on õigus:
1) nõuda välisõhus leviva müra põhjustajalt selgitusi ja dokumente ning kasutada müra põhjustaja või tema esindaja teadmisel müra registreerimiseks mõõtmistulemusi või tehnikavahendeid;
2) saada tasuta välisõhus leviva müra põhjustajalt väljavõtteid dokumentidest ja kuni kaks koopiat igast asjakohasest dokumendist.
(2) Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik võib teha ettekirjutusi:
1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks;
2) välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamiseks ning kaardi ja tegevuskava vastavusse viimiseks käesolevas seaduses sätestatud nõuetega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§137. Mürataseme kontrollmõõtmised
Kui Tervisekaitseinspektsioon on teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika valdaja.
§138. Müra normtaseme ületamise vältimine
Et vältida välisõhus leviva müra normtaseme ületamist, võib kohaliku omavalitsuse organ liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.
VASTUTUS
§139. Välisõhu kaitse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumine
(1) Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(3) Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§140. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete ja ainete sisse- ja väljaveo piirangute rikkumine
(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete või ainete sisse- või väljaveo eest, samuti selliste toodete või ainete sisse- või väljaveole kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§141. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete ja ainete tootmine, turustamine ja ebaseaduslik kasutamine
(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete või ainete tootmise, turustamise või ebaseadusliku kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§142. Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumine
(1) Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§143. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 139–142 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 139–141 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
(3) Käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.
§144. Kahju hüvitamine
Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva seaduse nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju korvab kahju tekitaja vastavalt võlaõigusseadusele (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255).
Välisõhus leviva müra tase ja müra kontrollnäitajad
§123. Välisõhus leviv müra
Välisõhus leviv müra käesoleva seaduse tähenduses on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud.
§124. Müra normtase
Välisõhus leviva müra normtase on mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erinevate müraolukordade hindamisel.
§125. Müra piirtase
Müra piirtase on suurim lubatud müratase, mille ületamisel tuleb rakendada müratõrjeabinõusid.
§126. Müra kriitiline tase
Müra kriitiline tase on müratase, mille ületamine tekitab ebarahuldava mürasituatsiooni ja põhjustab inimese tugeva häirituse ning mille juures tuleb rakendada abinõusid inimese tervise kaitseks.
§127. Müra taotlustase ja planeeringutele esitatavad nõuded
(1) Müra taotlustase on müra normtase, mida kasutatakse uuel planeeritaval alal ja olemasoleva müraolukorra parandamiseks.
(2) Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister määrusega.
§128. Müra kontrollnäitaja
Müra kontrollnäitaja on müra hinnatud tase, mille juures on arvestatud müra kahjulikku mõju.
§129. Mürataseme määramise ja hindamise meetodid
(1) Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme määramise ja hindamise meetodid kehtestab sotsiaalminister määrustega.
(2) Kohaliku omavalitsuse organil on õigus kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldusterritooriumil või selle osal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud normidest kuni 50 protsenti rangemaid normtasemeid.
Välisõhus leviva müra kaardistamine, välisõhu strateegiline mürakaart ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
§130. Müra kaardistamine
(1) Piirkonnas välisõhu müra kaardistamine on olemasoleva ja prognoositava mürataseme ning selle kehtestatud normtasemele vastavuse kirjeldamine kontrollnäitajate abil, võttes arvesse normtaseme ületamisest mõjutatud inimeste või elamute arvu.
(2) Müra normtaseme ületamise korral teeb Tervisekaitseinspektsiooni ettepanekul välisõhu müra kaardistamist või mürataseme hindamist müraallika valdaja oma kulul.
§131. Välisõhu strateegiline mürakaart
(1) Piirkonna eri müraallikate tekitatud müratasemete üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart.
(2) Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta.
§132. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
(1) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava käsitleb müra ja selle mõju vähendamise abinõusid.
(2) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava peab sisaldama kavandatavate abinõude loetelu, milles on nimetatud abinõude maksumus, abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad.
§133. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu
Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.
§134. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine, kooskõlastamine ja ülevaatamise sagedus
(1) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile:
1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam;
2) maantee omanik;
3) raudtee omanik;
4) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ.
(2) Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaatab koostaja üle, vajaduse korral täiendab seda ja esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile vähemalt iga viie aasta järel.
Välisõhus leviva müra järelevalve
§135. Järelevalve teostaja kohustused
(1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Tervisekaitseinspektsioon.
(2) Tervisekaitseinspektsioon:
1) kogub enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
2) kontrollib välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade andmeid ning hindab nende vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
3) kooskõlastab esitatud välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad;
4) koostab välisõhu strateegilistes mürakaartides ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavades sisalduvate andmete koondi ja sisestab selle ning välisõhu müra kaardistamise tulemused elektroonilisse andmebaasi;
5) teeb koondandmed meedia kaudu avalikkusele teatavaks.
§136. Järelevalveametniku õigused
(1) Järelevalveametnikul on õigus:
1) nõuda välisõhus leviva müra põhjustajalt selgitusi ja dokumente ning kasutada müra põhjustaja või tema esindaja teadmisel müra registreerimiseks mõõtmistulemusi või tehnikavahendeid;
2) saada tasuta välisõhus leviva müra põhjustajalt väljavõtteid dokumentidest ja kuni kaks koopiat igast asjakohasest dokumendist.
(2) Tervisekaitse riikliku järelevalve ametnik võib teha ettekirjutusi:
1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks;
2) välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamiseks ning kaardi ja tegevuskava vastavusse viimiseks käesolevas seaduses sätestatud nõuetega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§137. Mürataseme kontrollmõõtmised
Kui Tervisekaitseinspektsioon on teinud inimeste kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest saasteallika valdaja.
§138. Müra normtaseme ületamise vältimine
Et vältida välisõhus leviva müra normtaseme ületamist, võib kohaliku omavalitsuse organ liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil.
VASTUTUS
§139. Välisõhu kaitse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumine
(1) Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(3) Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§140. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete ja ainete sisse- ja väljaveo piirangute rikkumine
(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete või ainete sisse- või väljaveo eest, samuti selliste toodete või ainete sisse- või väljaveole kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§141. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete ja ainete tootmine, turustamine ja ebaseaduslik kasutamine
(1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete või ainete tootmise, turustamise või ebaseadusliku kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§142. Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumine
(1) Välisõhu müra kaardistamise, välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§143. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 139–142 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 139–141 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
(3) Käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.
§144. Kahju hüvitamine
Saasteainete välisõhku suunamise ja käesoleva seaduse nõuete rikkumise tõttu tekitatud kahju korvab kahju tekitaja vastavalt võlaõigusseadusele (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255).
Rahvatervise seadus.
§ 4. Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded
1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
31) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud ning Euroopa Liidu turule viidav looduslik mineraalvesi peab olema tunnustatud Tervisekaitseinspektsiooni poolt;
4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
41) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli.
9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
12) ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus ning madalsageduslik ja staatiline elektri- ja magnetväli (mitteioniseeriv kiirgus) ei tohi ületada tervisele ohutuid piirväärtusi ning selle kiirguse allikate valmistamine, kasutuselevõtmine ja kasutamine kooskõlastatakse Tervisekaitseinspektsiooniga;
13) aeroionisatsioonitase ruumides ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu;
2) müügiks ette nähtud toiduainete tootmisel, valmistamisel, vedamisel, säilitamisel ja müümisel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik;
3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu;
31) pakendatud looduslik mineraalvesi ja allikavesi peavad olema tervisele ohutud ning Euroopa Liidu turule viidav looduslik mineraalvesi peab olema tunnustatud Tervisekaitseinspektsiooni poolt;
4) tarbekaubad, eelkõige lastekaubad peavad olema valmistatud sellistest materjalidest ja niisugusel viisil, et nende tavapärane kasutamine oleks ohutu inimese tervisele;
41) kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ning käideldud niisugusel viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele;
6) Eestis valmistatud ja imporditud kaupadele esitatakse ühesuguseid nõudeid;
7) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi;
8) õppe- ja töötingimused ning õppe- ja töövahendid peavad olema tervisele kahjutud ning nendes tegevusvaldkondades, kus võivad esineda tervist kahjustavad tegurid, peab inimene enne õppima või tööle asumist ja edaspidi perioodiliselt läbima tervisekontrolli.
9) eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist;
10) teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist;
11) ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist;
12) ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus ning madalsageduslik ja staatiline elektri- ja magnetväli (mitteioniseeriv kiirgus) ei tohi ületada tervisele ohutuid piirväärtusi ning selle kiirguse allikate valmistamine, kasutuselevõtmine ja kasutamine kooskõlastatakse Tervisekaitseinspektsiooniga;
13) aeroionisatsioonitase ruumides ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele;
Asjaõigusseadus.
Naabrusõigused
§ 143. Kahjulikud mõjutused
(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
§ 144. Keelatud rajatis ja seadeldis
(1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.
§ 145. Varisemisohtlik ehitis
(1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.
(2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.
§ 143. Kahjulikud mõjutused
(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
§ 144. Keelatud rajatis ja seadeldis
(1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.
§ 145. Varisemisohtlik ehitis
(1) Ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine.
(2) Omanik, kelle kinnisasja ohustavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolud, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist. Kui kahjuliku toime eest vastutav isik ei ole teada, võib ta nõuda ohu kõrvaldamist valdajalt.
Võlaõigusseadus.
KAHJU ÕIGUSVASTANE TEKITAMINE
§ 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1044. Muul alusel esitatavad nõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
(3) Lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel.
§ 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
(1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:
1) kannatanu surma põhjustamisega;
2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;
3) kannatanult vabaduse võtmisega;
4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega;
5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega;
7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega;
8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
(2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui:
1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest;
2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega;
3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis;
4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
(3) Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
(4) Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
§ 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
(1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
(2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
§ 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1044. Muul alusel esitatavad nõuded
(1) Käesolevas peatükis sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul kui käesolevas peatükis sätestatud õiguslikul alusel ega muude nõuete esitamist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse.
(3) Lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel.
§ 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus
(1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:
1) kannatanu surma põhjustamisega;
2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega;
3) kannatanult vabaduse võtmisega;
4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega;
5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega;
7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega;
8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
(2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui:
1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest;
2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega;
3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis;
4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
(3) Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
(4) Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
§ 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
(1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
(2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
Korrakaitseseadus.
Korrakaitseseaduse
§ 64 näeb ette ülemäärase müra, valgusefektide ja õhureostuse tekitamise keelu. Käesoleval ajal on lubatud müranormid kehtestatud rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel antud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Lubatud müratasemetest kõrgema müra tekitamine on karistatav väärteona.
Oma olemuselt on ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise keeld üks avalikus kohas käitumise nõuete kõige olulisemaid, ent paraku ka kõige sagedamini rikutavaid osi, seetõttu peavad eelnõu autorid vajalikuks kaaluda sellise normi toomise võimalikkust korrakaitseseadusesse.
Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud müranormide ja käesoleva normi paralleelse kehtivuse korral võiks lubatud müra normtasemeid tõlgendada kui piiri müra „olulise häirivuse“ hindamisel, mis ei pea aga alati tähendama, et müranormide piiridesse jääv müra ei võiks teatud piirjuhtudel, nt arvestades müra tekitamise viisi, sagedust, aega, konkreetset kohta, olla käsitletav olulise häirimisena käesoleva sätte tähenduses. Teine võimalus, mida praegu ei ole kasutatud, oleks müra piirtasemete ühene seostamine korrakaitseseadusega, sätestades vastava volitusnormi müra piirtasemete kehtestamiseks käesolevas seaduses ning seostades müra ülemäärasuse otseselt määruses toodavate piirmääradega.
Uudne on häirivate valgusefektide tekitamise keeld, mis on oluline eelkõige öisel ajal. Mingite üheselt paikapandud kriteeriumide alusel valgusefekti häirivust võimalik hinnata ei ole. Küll sõltub see ilmselt vastavast kohast (nt Tallinna südalinnas ei saa häirivaks valgusefektiks tõenäoliselt pidada seda, mis võiks olla häiriv väljaspool asulat) ja ajast (nt tavapärast uusaasta ilutulestikku ei ole võimalik pidada häirivaks valgusefektiks).
Paragrahvi 2. lõige sätestab erandlikuna häirimise keelu ka mitteavaliku koha jaoks öisel ajal. Sellist tegevust on sõltumata selle objektiivsest häirivusest võimalik siiski läbi viia hädaabi- või päästetöö või kohaliku omavalitsuse loal tehtava heakorratöö, samuti omavalitsuse loal tehtavate muude erakorraliste tööde käigus, samuti on lubatud alarmsõiduki pool tekitatud lärm või müra.
Lõikega 3 püütakse luua ka lõhnaefektide kaudu toimuva häirimise keeld. Õhureostus käesoleva sätte tähenduses on eelkõige ebameeldiv lõhn, kuid ka suits vmt. Reguleeritakse siseruume puudutavat. Väljaspool ehitisi ja transpordivahendeid peavad rakenduma välisõhu kaitse seaduse normid.
Käesolev norm ei saa olla rakendatav keskkonnakaitselistel eesmärkidel, vaid seondub eelkõige isikute häirimise faktiga, mitte nende tervise või keskkonna otsese kahjustamisega õhu kaudu. Norm võimaldaks näiteks meetmete rakendamist ühistranspordis sõitvate või muus avalikus siseruumis viibivate asotsiaalsete isikute suhtes, kes ei taga piisavalt oma hügieeni.
Täiendada § 64 lg 2 nii, et ka puhkeajal, so 19.00-23.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel oleks keelatud teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamine. See võimaldaks piirata mürarikkaid tegevusi puhkeajal.
§ 64 näeb ette ülemäärase müra, valgusefektide ja õhureostuse tekitamise keelu. Käesoleval ajal on lubatud müranormid kehtestatud rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel antud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Lubatud müratasemetest kõrgema müra tekitamine on karistatav väärteona.
Oma olemuselt on ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise keeld üks avalikus kohas käitumise nõuete kõige olulisemaid, ent paraku ka kõige sagedamini rikutavaid osi, seetõttu peavad eelnõu autorid vajalikuks kaaluda sellise normi toomise võimalikkust korrakaitseseadusesse.
Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud müranormide ja käesoleva normi paralleelse kehtivuse korral võiks lubatud müra normtasemeid tõlgendada kui piiri müra „olulise häirivuse“ hindamisel, mis ei pea aga alati tähendama, et müranormide piiridesse jääv müra ei võiks teatud piirjuhtudel, nt arvestades müra tekitamise viisi, sagedust, aega, konkreetset kohta, olla käsitletav olulise häirimisena käesoleva sätte tähenduses. Teine võimalus, mida praegu ei ole kasutatud, oleks müra piirtasemete ühene seostamine korrakaitseseadusega, sätestades vastava volitusnormi müra piirtasemete kehtestamiseks käesolevas seaduses ning seostades müra ülemäärasuse otseselt määruses toodavate piirmääradega.
Uudne on häirivate valgusefektide tekitamise keeld, mis on oluline eelkõige öisel ajal. Mingite üheselt paikapandud kriteeriumide alusel valgusefekti häirivust võimalik hinnata ei ole. Küll sõltub see ilmselt vastavast kohast (nt Tallinna südalinnas ei saa häirivaks valgusefektiks tõenäoliselt pidada seda, mis võiks olla häiriv väljaspool asulat) ja ajast (nt tavapärast uusaasta ilutulestikku ei ole võimalik pidada häirivaks valgusefektiks).
Paragrahvi 2. lõige sätestab erandlikuna häirimise keelu ka mitteavaliku koha jaoks öisel ajal. Sellist tegevust on sõltumata selle objektiivsest häirivusest võimalik siiski läbi viia hädaabi- või päästetöö või kohaliku omavalitsuse loal tehtava heakorratöö, samuti omavalitsuse loal tehtavate muude erakorraliste tööde käigus, samuti on lubatud alarmsõiduki pool tekitatud lärm või müra.
Lõikega 3 püütakse luua ka lõhnaefektide kaudu toimuva häirimise keeld. Õhureostus käesoleva sätte tähenduses on eelkõige ebameeldiv lõhn, kuid ka suits vmt. Reguleeritakse siseruume puudutavat. Väljaspool ehitisi ja transpordivahendeid peavad rakenduma välisõhu kaitse seaduse normid.
Käesolev norm ei saa olla rakendatav keskkonnakaitselistel eesmärkidel, vaid seondub eelkõige isikute häirimise faktiga, mitte nende tervise või keskkonna otsese kahjustamisega õhu kaudu. Norm võimaldaks näiteks meetmete rakendamist ühistranspordis sõitvate või muus avalikus siseruumis viibivate asotsiaalsete isikute suhtes, kes ei taga piisavalt oma hügieeni.
Täiendada § 64 lg 2 nii, et ka puhkeajal, so 19.00-23.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel oleks keelatud teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamine. See võimaldaks piirata mürarikkaid tegevusi puhkeajal.
EV Põhiseadus.
PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED
§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus.
§ 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.
§ 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;
3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks;
4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine;
5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik;
6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks.
Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
§ 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.
Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.
Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.
§ 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.
Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48).
§ 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
Pärimisõigus on tagatud.
§ 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
§ 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks.
§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus.
Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.
Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
§ 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
§ 42. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.
§ 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole.
§ 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
§ 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.
§ 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.
Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt.
Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
§ 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.
§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.
Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus.
§ 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega.
§ 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
§ 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.
§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.
Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;
3) kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks;
4) alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine;
5) nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik;
6) ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks.
Kelleltki ei tohi võtta vabadust üksnes sel põhjusel, et ta ei ole suuteline täitma mingit lepingulist kohustust.
§ 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.
§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
§ 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
§ 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
§ 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.
§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.
Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel.
Töötingimused on riigi kontrolli all.
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.
Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus.
§ 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega.
Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48).
§ 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik.
Pärimisõigus on tagatud.
§ 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks.
§ 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks.
§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus.
Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.
§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.
Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.
Hariduse andmine on riigi järelevalve all.
§ 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.
§ 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
§ 42. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.
§ 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole.
§ 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.
§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
§ 48. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus.
Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
Ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.
§ 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
§ 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.
§ 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel.
Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt.
Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
§ 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.
Müra tekitab stressi kogu kehale.
MÜRASTRESS = MÜRATÕBI - MÜRA TEKITAB STRESSI KOGU KEHALE
VERERINGE – eriti õine müra tekitab vererõhu tõusu ja põhjustab püsivaid haigusnähte.
TASAKAALUKESKUS – põhjustab tasakaaluhäireid ja pidevat kõrvade kumisemist.
KÕRVAD – pikka aega müra keskkonnas viibimine tekitab kuulmiskahjustusi.
SÜDA – kestev müra tekitab infarktiriski, eriti meestel.
NEERUD – kestev müra põhjustab stressihormoonide vallandumise.
MAGU JA SOOLESTIK – mürastressi tõttu seedimine häirub.
Müra mõjub inimesele psüühiliselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt - tekitab stressi, unetust, kahandab töövõimet ja kuulmisvõimet. Mida kauem peab inimene müra taluma, seda suurem on oht tervisele. Müra on stressi allikas, mis mõjutab ajutegevust, soodustab vananemist, põhjustab kõiki stressihaigusi ja suurendab enneaegset suremust.
Eda Merisalu, Dr.Med.Sci.
TÜ tervishoiu instituut
VERERINGE – eriti õine müra tekitab vererõhu tõusu ja põhjustab püsivaid haigusnähte.
TASAKAALUKESKUS – põhjustab tasakaaluhäireid ja pidevat kõrvade kumisemist.
KÕRVAD – pikka aega müra keskkonnas viibimine tekitab kuulmiskahjustusi.
SÜDA – kestev müra tekitab infarktiriski, eriti meestel.
NEERUD – kestev müra põhjustab stressihormoonide vallandumise.
MAGU JA SOOLESTIK – mürastressi tõttu seedimine häirub.
Müra mõjub inimesele psüühiliselt, füüsiliselt ja sotsiaalselt - tekitab stressi, unetust, kahandab töövõimet ja kuulmisvõimet. Mida kauem peab inimene müra taluma, seda suurem on oht tervisele. Müra on stressi allikas, mis mõjutab ajutegevust, soodustab vananemist, põhjustab kõiki stressihaigusi ja suurendab enneaegset suremust.
Eda Merisalu, Dr.Med.Sci.
TÜ tervishoiu instituut
Mürast tulenevad tervisehäired.
MÜRA JA HAIGUSED
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress.
Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt ei saa müraga harjuda ja paratamatult tekivad füsioloogilised kahjustused.
Mürast tingitud üldised tervisehäired on kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonnahäired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired.
TTÜ Majandusteaduskond
Liina Mendel ja dots. V. Siirak
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress.
Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt ei saa müraga harjuda ja paratamatult tekivad füsioloogilised kahjustused.
Mürast tingitud üldised tervisehäired on kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonnahäired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired.
TTÜ Majandusteaduskond
Liina Mendel ja dots. V. Siirak
Müra naabrusõigused kohtu kaudu.
Naabrusõigused appi (2)
14.12.2006 Priidu Pärna, notar, Eesti Juristide Liidu liige
Kui naabrid hakkavad teostama oma õiguslikku võimu maatüki üle, tuleb konflikti lahendamiseks appi võtta naabrusõigused.
Omandiõigus on küll laiaulatuslik, aga mitte piiramatu õigus. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Naabrusõigused on kinnisomandi kitsendused, mida sätestavad asjaõigusseaduse (AS) §d 143–151.
Naabrite vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama oma õiguslikku võimu maatüki üle ning seetõttu püüab seadus reguleerida olulisemaid ebakõlasid tekitavaid puutepunkte. Vargamäe Andrese ja Oru Pearu vaidluste lahendamisel saanuks abi just naabrusõigustest. Need ei kaitse tavaliselt kummagi maatüki omaniku huve ühepoolselt, tegemist on seadusliku kompromissiga. Naabrusõiguse saab vajadusel panna maksma kohtu kaudu.
Mõjutuste talumine
Mõjutuste talumise kohustus (AS § 143) on olulisemaid naabrusõigusi. Paragrahvi kohaselt ei ole omanikul õigust keelata lõkke- või korstnasuitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, raadiolainete, magnetväljade, põrutuste, mesilaste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma maatükile, kui see ei kahjusta oluliselt tema maatüki kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.
Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Ei ole tähtis, et piirid asuksid üksteise vastas – kahjulikke gaase levitav või põhjavett reostav vabrik võib tihti asuda kaugemal maatükist, millele kahju tekitatakse.
Mõjutusteks võib lugeda ka maatüki jätmist ilma näiteks valgusest, päikesest, õhust, väljavaatest, raadio- ja telelainetest, kusjuures need küsimused on aktuaalsed just linnades aktiivse ehitustegevuse tõttu, kus uushooned võtavad olemasolevatelt piisava valguse.
Riigikohtu 2003. aasta otsuse 3-3-1-42-03 kohaselt võib kohtu kaudu tuvastada, et varjav mõjutus kujutab omandi vaba kasutamise õiguse riivet, mistõttu peab kohalik omavalitsus ehituslubade väljaandmisel lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest eri isikute õiguste kaalumisel. Naabermaatüki omanik ei saa samas keelata teisele maatükile ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, kui keegi tema maatüki läheduses elaks või et ei tagataks talle näiteks metsavaadet.
Mõjutusi peab taluma, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist mitteoluliselt. Selle hindamisel tuleb lähtuda mitte omaniku isikust, vaid arvestada tuleb maatüki kasutamise otstarvet. Mõjutuste kahjulikkus on erinev, kui maatükil asub elumaja, haigla, tantsusaal või vabrik. Kui maatükile ehitatakse elumaja, võivad mõjutused, mis seni olid lubatud, muutuda lubamatuks.
Mõjutuste talumise kohustust ei ole juhul, kui mõjutusi suunatakse kinnisasjale spetsiaalsete rajatiste, nagu torude ja kanalite abil.
Omanik, kelle maatüki kasutamine on tunduvalt kahjustatud, võib nõuda kahjutasu, kui mõjutuse kõrvaldamise kulud on suuremad kui kinnisaja omanikule tekkivad kahjud (kui sulgeda elektrijaam, on sellest tulenevad kulud ja kahjud kindlasti suuremad kui ühele omanikule tekitatav kahju). Kui mõjutused tekitavad maatüki kasutamisele kahju vähesel määral, mida omanik on kohustatud taluma, siis seda kahju talle üldistel alustel ei hüvitata. Hüvitus on reeglina ühekordne, kuid võib olla ka iga-aastane makse.
Keelatud rajatis või süvendamine
Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema maatükile (vt AS § 144–146). Sellised ehitised võivad olla sõnnikuhoidlad, laudad, korstnad, kuid mitte näiteks puud või põõsad.
Kui selline ehitis on juba püstitatud, võib nõuda selle kõrvaldamist, kuid seda siiski vaid juhul, kui tegemist on ehitisega, mis ei vasta seaduses sätestatud keskkonnakaitse nõuetele või ei ole püstitatud seadusega või planeeringuga nõutavale kaugusele maatüki piirist ning ei ole rajatud kooskõlastatud ehituslubade alusel.
Maatükil olevat ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. Omanik, kelle maatükki eelnimetatud asjaolud ohustavad, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist.
Maatükki ei või süvendada nii, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või muul viisil kahjustaks sealseid ehitisi.
Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe, ehitab tugimüürid või võtab tarvitusele kahju ära hoidvad abinõud.
Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle maatüki tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või maatükist üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Enamasti on tegemist piirilähedaste ehitistega või ehitistega, mille osa ulatub üle naabermaatüki piiri (AS § 147–148).
Ehitis, mis ulatub ühelt naaberkinnisasjalt teise naaberkinnisasja kohale, on selle maatüki osa, mille piirist see väljub ning selleks tuleb kinnistusraamatusse kanda omanike kokkuleppel üleehitamisservituut.
Kui eelnimetatud ehitis on püstitatud ilma vastava õiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama.
Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema maatüki piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitust.
Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma maatüki piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui maatüki omanik ehitamise ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
Seadus kaitseb siin ehitise kui suurema majandusliku väärtusega asja omanikku, kuna naaberkinnisasja omanik kaotab üleehituse läbi tavaliselt tühise osa maatükist, samas kui üle piiri olevaks ehitise osaks on vundament, laguneks selle kõrvaldamisega terve maja.
Piiriga seotud kitsendused
Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naabermaatükilt tema maatükile ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud (AS § 149–151). Kui maatüki omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnis-asja piirides oleva oksa ulatuses.
Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema maatükile naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.
Kui kaks maatükki on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
Kui ühist asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
14.12.2006 Priidu Pärna, notar, Eesti Juristide Liidu liige
Kui naabrid hakkavad teostama oma õiguslikku võimu maatüki üle, tuleb konflikti lahendamiseks appi võtta naabrusõigused.
Omandiõigus on küll laiaulatuslik, aga mitte piiramatu õigus. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Naabrusõigused on kinnisomandi kitsendused, mida sätestavad asjaõigusseaduse (AS) §d 143–151.
Naabrite vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama oma õiguslikku võimu maatüki üle ning seetõttu püüab seadus reguleerida olulisemaid ebakõlasid tekitavaid puutepunkte. Vargamäe Andrese ja Oru Pearu vaidluste lahendamisel saanuks abi just naabrusõigustest. Need ei kaitse tavaliselt kummagi maatüki omaniku huve ühepoolselt, tegemist on seadusliku kompromissiga. Naabrusõiguse saab vajadusel panna maksma kohtu kaudu.
Mõjutuste talumine
Mõjutuste talumise kohustus (AS § 143) on olulisemaid naabrusõigusi. Paragrahvi kohaselt ei ole omanikul õigust keelata lõkke- või korstnasuitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, raadiolainete, magnetväljade, põrutuste, mesilaste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma maatükile, kui see ei kahjusta oluliselt tema maatüki kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega.
Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Ei ole tähtis, et piirid asuksid üksteise vastas – kahjulikke gaase levitav või põhjavett reostav vabrik võib tihti asuda kaugemal maatükist, millele kahju tekitatakse.
Mõjutusteks võib lugeda ka maatüki jätmist ilma näiteks valgusest, päikesest, õhust, väljavaatest, raadio- ja telelainetest, kusjuures need küsimused on aktuaalsed just linnades aktiivse ehitustegevuse tõttu, kus uushooned võtavad olemasolevatelt piisava valguse.
Riigikohtu 2003. aasta otsuse 3-3-1-42-03 kohaselt võib kohtu kaudu tuvastada, et varjav mõjutus kujutab omandi vaba kasutamise õiguse riivet, mistõttu peab kohalik omavalitsus ehituslubade väljaandmisel lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest eri isikute õiguste kaalumisel. Naabermaatüki omanik ei saa samas keelata teisele maatükile ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, kui keegi tema maatüki läheduses elaks või et ei tagataks talle näiteks metsavaadet.
Mõjutusi peab taluma, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist mitteoluliselt. Selle hindamisel tuleb lähtuda mitte omaniku isikust, vaid arvestada tuleb maatüki kasutamise otstarvet. Mõjutuste kahjulikkus on erinev, kui maatükil asub elumaja, haigla, tantsusaal või vabrik. Kui maatükile ehitatakse elumaja, võivad mõjutused, mis seni olid lubatud, muutuda lubamatuks.
Mõjutuste talumise kohustust ei ole juhul, kui mõjutusi suunatakse kinnisasjale spetsiaalsete rajatiste, nagu torude ja kanalite abil.
Omanik, kelle maatüki kasutamine on tunduvalt kahjustatud, võib nõuda kahjutasu, kui mõjutuse kõrvaldamise kulud on suuremad kui kinnisaja omanikule tekkivad kahjud (kui sulgeda elektrijaam, on sellest tulenevad kulud ja kahjud kindlasti suuremad kui ühele omanikule tekitatav kahju). Kui mõjutused tekitavad maatüki kasutamisele kahju vähesel määral, mida omanik on kohustatud taluma, siis seda kahju talle üldistel alustel ei hüvitata. Hüvitus on reeglina ühekordne, kuid võib olla ka iga-aastane makse.
Keelatud rajatis või süvendamine
Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema maatükile (vt AS § 144–146). Sellised ehitised võivad olla sõnnikuhoidlad, laudad, korstnad, kuid mitte näiteks puud või põõsad.
Kui selline ehitis on juba püstitatud, võib nõuda selle kõrvaldamist, kuid seda siiski vaid juhul, kui tegemist on ehitisega, mis ei vasta seaduses sätestatud keskkonnakaitse nõuetele või ei ole püstitatud seadusega või planeeringuga nõutavale kaugusele maatüki piirist ning ei ole rajatud kooskõlastatud ehituslubade alusel.
Maatükil olevat ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. Omanik, kelle maatükki eelnimetatud asjaolud ohustavad, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult ohu kõrvaldamist.
Maatükki ei või süvendada nii, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või muul viisil kahjustaks sealseid ehitisi.
Süvendamine on lubatud, kui süvendaja paigaldab muu toe, ehitab tugimüürid või võtab tarvitusele kahju ära hoidvad abinõud.
Kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle maatüki tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või maatükist üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Enamasti on tegemist piirilähedaste ehitistega või ehitistega, mille osa ulatub üle naabermaatüki piiri (AS § 147–148).
Ehitis, mis ulatub ühelt naaberkinnisasjalt teise naaberkinnisasja kohale, on selle maatüki osa, mille piirist see väljub ning selleks tuleb kinnistusraamatusse kanda omanike kokkuleppel üleehitamisservituut.
Kui eelnimetatud ehitis on püstitatud ilma vastava õiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama.
Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema maatüki piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitust.
Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma maatüki piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui maatüki omanik ehitamise ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
Seadus kaitseb siin ehitise kui suurema majandusliku väärtusega asja omanikku, kuna naaberkinnisasja omanik kaotab üleehituse läbi tavaliselt tühise osa maatükist, samas kui üle piiri olevaks ehitise osaks on vundament, laguneks selle kõrvaldamisega terve maja.
Piiriga seotud kitsendused
Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naabermaatükilt tema maatükile ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud (AS § 149–151). Kui maatüki omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnis-asja piirides oleva oksa ulatuses.
Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema maatükile naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt. Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades. Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.
Kui kaks maatükki on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
Kui ühist asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.
Rohelised: müra tuleb mõõta lahtiste akendega.
Rohelised: müra tuleb mõõta lahtiste akendega
01.06.2007 18:13
Erakond Eestimaa Rohelised soovivad, et edaspidi mõõdetaks müra taset lahtiste akendega ja nad tegid sellise ettepaneku ka ministrile.
Riigikogu fraktsiooni esitatud kirjalikus küsimuses soovivad saadikud teada, kas sotsiaalminister on valmis müra mõõtmise reegleid muutma.
Praegused õigusaktid näevad ette, et tööstusest või liiklusest tuppa tungiva müra mõõtmisel peavad aknad-uksed olema kinni. Roheliste hinnangul on aknad kinni talvel, kuid palaval suvepäeval on akende-uste lahtihoidmine paratamatu osa mugavast elukeskkonnast.
Mart Jüssi sõnul soovivad rohelised, et sotsiaalminister muudaks müra mõõtmisi reguleerivat määrust nii, et inimesed ei peaks müratumat olukorda taluma lämbes toas suletud akende taga.
«Loomulikult tähendab see, et toas mõõdetav müratase hakkabki norme ületama,» ütles Jüssi. «Teistes riikides levinud mürabarjäärid on meil haruldased või olematud. See, et suletud akendega toas on linnaruumis mõõdukalt vaikne, ei kaota veel mürareostust, mis mõjub ka õues mängivatele lastele.»
«Loodusteadlasena võin öelda, et õige tulemuse jaoks tuleb teha õigeid mõõtmisi, selliseid, mis on oludele vastavad. Oleks ju pentsik otsida metsas kadunud võtit tänavalaterna alt vaid seetõttu, et seal on valge,» lisas Jüss
01.06.2007 18:13
Erakond Eestimaa Rohelised soovivad, et edaspidi mõõdetaks müra taset lahtiste akendega ja nad tegid sellise ettepaneku ka ministrile.
Riigikogu fraktsiooni esitatud kirjalikus küsimuses soovivad saadikud teada, kas sotsiaalminister on valmis müra mõõtmise reegleid muutma.
Praegused õigusaktid näevad ette, et tööstusest või liiklusest tuppa tungiva müra mõõtmisel peavad aknad-uksed olema kinni. Roheliste hinnangul on aknad kinni talvel, kuid palaval suvepäeval on akende-uste lahtihoidmine paratamatu osa mugavast elukeskkonnast.
Mart Jüssi sõnul soovivad rohelised, et sotsiaalminister muudaks müra mõõtmisi reguleerivat määrust nii, et inimesed ei peaks müratumat olukorda taluma lämbes toas suletud akende taga.
«Loomulikult tähendab see, et toas mõõdetav müratase hakkabki norme ületama,» ütles Jüssi. «Teistes riikides levinud mürabarjäärid on meil haruldased või olematud. See, et suletud akendega toas on linnaruumis mõõdukalt vaikne, ei kaota veel mürareostust, mis mõjub ka õues mängivatele lastele.»
«Loodusteadlasena võin öelda, et õige tulemuse jaoks tuleb teha õigeid mõõtmisi, selliseid, mis on oludele vastavad. Oleks ju pentsik otsida metsas kadunud võtit tänavalaterna alt vaid seetõttu, et seal on valge,» lisas Jüss
Müra võidutseb.
Müra võidutseb (2)
15.10.2005 00:01
Järjest laienev müra pealetung olmes ja töökeskkonnas paneb meid kõiki aina jõulisemalt kaitsma kodurahu – oma viimast kindlust. Kodurahu on aga suur osa hingerahust ja see pole mingi teise- või kolmandajärguline, vaid lausa eluküsimus.
Nii nagu sakslased, saavad ka eestlased selles võitluses peagi toetuda 2003. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu välja antud nn müradirektiivile, mis järgmise aasta veebruaris jõustudes peaks selles vallas lõpuks korra ja selguse majja tooma. Nimelt on seal üksipulgi kirjas mürale esitatavad tervisekaitse nõuded ja standardid.
Välja on antud teinegi käsk – kõik ELi liikmesriigid peavad tegema mürakaardid ja pakkuma välja lahendusi, mis elukeskkonda parandaksid. Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori juhataja Margus Mihklesoo sõnul peab Tallinna mürakaart valmima 2007. aasta juuliks. Rahulolu oma elukeskkonnaga pole küll käegakatsutav, vaid pigem tunnetav, kuid vajalik pole see mitte Brüsselile, vaid meile endile.
Kõik sõltub kuuljast
See, et mürast on saanud arenenud Euroopa riikides tõsine probleem (mõnede spetsialistide hinnangul on koguni tegu stressoriga number üks), tõestab ilmekalt seegi, et Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur algatas tänavu müravastase kampaania, suurima, mis eales Euroopas korraldatud. Deviisi all «Peatage müra!» toimuvad oktoobri lõpus kõigis ELi riikides müravastased üritused.
Mis on müra ja mida seda teps mitte pole, on füüsikaliselt väga lihtsalt mõõdetav ja väljendatav. Detsibellides (dB) väljendatud skaalal saab tõmmata selged jooned vaikuse, häiriva ja tervisekahjustusteni viiva müra tugevuse vahele, ning vaielda pole nagu midagi. Ometi on just heli tugevus ja selle müraks pidamine üks enim vaieldav teema nii töö- kui ka olmesituatsioonides.
Seda, miks see nii on, seletab hästi müraskaala logaritm, kust selgub, et helitaseme tõustes isegi kolme detsibelli võrra selle intensiivsus kahekordistub. Ja paraku tundub ka topelt ebameeldivam.
Kuid nagu öeldakse, kõik on suhteline – vaikses köögis tilkuv kraan häirib, kohisev meri rahustab. Naabrite öine disko ärritab kohutavalt, mis siis, et ise alles nädal tagasi sama bändi kontserdilt eufoorias lahkusite. Muide – öise rahurikkuja korralekutsumiseks ei pea politsei ega ka teie mõõtmisaparatuuriga «teadust tegema» – piisab, kui tunnete, et teie rahu on rikutud. Sest müra tajumine on sügavalt subjektiivse iseloomuga asi, sõltudes mitte ainult heli valjusest, vaid kuulaja meeleolust, hingeseisundist, helimeel-divusest kui ka paljudest muudest teguritest. Seega on pea igaühel siin oma arvamus.
Muide, rokk-kontserdi puhul on täheldatud üht huvitavat fenomeni: kuigi tavaline helitugevus on seal 110-120 dB, ei lahku inimesed kontserdilt mitte stressis, vaid eufoorialaadses seisundis. Milles asi? Ikka subjektiivsuses – kuna seal ollakse vabatahtlikult ja asi meeldib, toodab see ka positiivseid emotsioone.
Psühholoogid on ülieufoorilisi reaktsioone, mis kaasnevad valju muusika kuulamisega, nimetanud ka helinarkomaaniaks, millel on mitmeid sarnaseid tunnusjooni alkoholist tingitud seisundiga. Ning nagu ikka pärast liigtarbimist, tekib siingi hiljem pohmelus, millest ülesaamiseks vajatakse uut ja veelgi vingemat annust muusikat. Tavaelus kulmineerub see tavaliselt vastu hommikut punni põhja keeramisega.
Kontorite põrgulärm
Müra pole tõesti mitte ainult kõrvu lukustav heli, mida tänaval töötavast suruõhuhaamrist mööda kõndides kuuleme, undamine, mida tekitab üle maja minev lennuliin, või magamistoa akna taga loksuv tramm. Müra on kõikjal meie ümber.
Eriti täbaras olukorras on seetõttu avatud kontorites töötavad inimesed, kel kaheksa tundi ühtejutti tuleb olla kõrgenenud pingeseisundis. Paneme sinna juurde kaks korda päevas kogetav liiklusmüra, ja kui kodus ka juhtumisi rahu ja vaikust ei leia, ongi lõpuks närvid läbi.
Euroopa töötervishoiu statistika andmetel peab ligi 60 miljonit (!) inimest vähemalt poole oma tööaja jooksul häält tõstma, et end üleüldises lärmis kuuldvaks teha – see on laias laastus üks neljandik kogu töötajaskonnast. Tegu pole siiski tühise ebamugavusega, sest tagajärgedeks on vaegkuulmine, tõsine kuulmiskahjustus või kõrvade kumisemine. Arstid toonitavad, et pidev müra ja lärmi sees olemine võib maksma minna ka palju rohkem kui ainult kuulmise – stress, keskendumis- ja tähelepanuhäired, väsimus, somaatilised haigused langetavad lõppkokkuvõttes tugevasti kogu elukvaliteeti.
Lisaks psüühilisele ärritusele võtab kogu organism müra kui ärritaja suhtes kaitseseisundi ja reageerib omapoolsete vastumeetmetega. Eriti tundlikult reageerivad süda ja veresoonkond – suureneb infarktioht ja tõuseb vererõhk, kõrvad hakkavad kumisema, peavalud sagenevad ja väsimus võtab võimust...
Neid, kes rahu ja vaikuse igatsuses linna lähedale või suisa metsa kolivad, tuleb aina juurde. Neid, kes nädalavahetusel kordagi raadiot või telerit lahti ei tee, samuti. Kas seda saab nimetada veel kuidagi teisiti kui küllastumiseks?
Saksamaal 2003. aastal tehtud uurimusest selgus, et ligi pooled (40%) kutsehaigustest on põhjustatud mürast töökeskkonnas. Eesti Kutsehaiguste Kliiniku arsti Viive Pille sõnul meil nii täpset statistikat pole, kuid ilmselgelt on kutsehaigused siingi aladiagnoositud. Doktor Pille arvab, et peaksime oleme ülejäänud Euroopaga umbes samal tasemel.
Sakslaste uuring näitab sedagi, et mehed on müra suhtes tundlikumad kui naised ja neil on selle tagajärjel suurem risk saada südameinfarkti.
Loodusemees Fred Jüssi avaldas kord imestust selle üle, et ikka ja jälle kohtab ta inimesi, kes end metsavaikuses ebamugavalt või lausa ängistavalt tunnevad. Õnneks võime vist kõik oma kogemustele toetudes tõdeda, et aastatega muutub vaikus aina armasmaks ja igatsus selle järele pigem kasvab kui kahaneb.
Jääb vaid loota, et meiega ei juhtu niisamuti nagu sumeri rahvaga, kes oma lärmamisega jumal Enili välja vihastas ning seetõttu veeuputuse kaela sai. Või on kõik need orkaanid ja uputused märk sellest, et juba me olemegi oma eluga vindi lõplikult üle keeranud?
Aleksander Pulver, psühholoogiaprofessor:
Müraks nimetatakse kõiki keskkonnategureid, mis inimest häirivad. Psühholoogias tähendab see muu hulgas tähelepanu, mälu ja tajumisprotsesside häirumist.
Miks müra inimesi nii väga häirib? Sest et organismis on automaatne süsteem, mis reageerib igale keskkonnas olevale heliallikale – katkestab senise tegevuse ja hakkab tegelema heliallika olemuse väljaselgitamisega. Pidev oma tegevuse katkestamine ongi väsimuse põhjuseks.
Inimene ei teadvusta seda enesele, kuid info töötlemise masin on kogu aeg häiritud, sest ei saa oma piiratud ressursse rakendada seal, kus seda tegelikult teha tahaks. Kui inimene läheb mürast vaikusesse, siis on see väga ebameeldiv seisund, kuna erinevus vaikuse ja mitte-vaikuse vahel on nii selgelt teadvustatav ja tunnetatav.
Organism on aga suuteline ka adapteeruma ehk mitte enam tähele panema, et viibib müra keskel. Pilt on paradoksaalne – kuna müra on ühtlaseks fooniks, arvab inimene, et ta ei pane seda enam tähele, kuid teadvustamata tasemel organism muudkui «kakleb» uute helisignaalidega edasi. Inimese tegevuse efektiivsus muutub aga sellises olukorras pidevalt viibides üsna kesiseks.
15.10.2005 00:01
Järjest laienev müra pealetung olmes ja töökeskkonnas paneb meid kõiki aina jõulisemalt kaitsma kodurahu – oma viimast kindlust. Kodurahu on aga suur osa hingerahust ja see pole mingi teise- või kolmandajärguline, vaid lausa eluküsimus.
Nii nagu sakslased, saavad ka eestlased selles võitluses peagi toetuda 2003. aastal Brüsselis Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu välja antud nn müradirektiivile, mis järgmise aasta veebruaris jõustudes peaks selles vallas lõpuks korra ja selguse majja tooma. Nimelt on seal üksipulgi kirjas mürale esitatavad tervisekaitse nõuded ja standardid.
Välja on antud teinegi käsk – kõik ELi liikmesriigid peavad tegema mürakaardid ja pakkuma välja lahendusi, mis elukeskkonda parandaksid. Tervisekaitseinspektsiooni füüsika kesklabori juhataja Margus Mihklesoo sõnul peab Tallinna mürakaart valmima 2007. aasta juuliks. Rahulolu oma elukeskkonnaga pole küll käegakatsutav, vaid pigem tunnetav, kuid vajalik pole see mitte Brüsselile, vaid meile endile.
Kõik sõltub kuuljast
See, et mürast on saanud arenenud Euroopa riikides tõsine probleem (mõnede spetsialistide hinnangul on koguni tegu stressoriga number üks), tõestab ilmekalt seegi, et Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur algatas tänavu müravastase kampaania, suurima, mis eales Euroopas korraldatud. Deviisi all «Peatage müra!» toimuvad oktoobri lõpus kõigis ELi riikides müravastased üritused.
Mis on müra ja mida seda teps mitte pole, on füüsikaliselt väga lihtsalt mõõdetav ja väljendatav. Detsibellides (dB) väljendatud skaalal saab tõmmata selged jooned vaikuse, häiriva ja tervisekahjustusteni viiva müra tugevuse vahele, ning vaielda pole nagu midagi. Ometi on just heli tugevus ja selle müraks pidamine üks enim vaieldav teema nii töö- kui ka olmesituatsioonides.
Seda, miks see nii on, seletab hästi müraskaala logaritm, kust selgub, et helitaseme tõustes isegi kolme detsibelli võrra selle intensiivsus kahekordistub. Ja paraku tundub ka topelt ebameeldivam.
Kuid nagu öeldakse, kõik on suhteline – vaikses köögis tilkuv kraan häirib, kohisev meri rahustab. Naabrite öine disko ärritab kohutavalt, mis siis, et ise alles nädal tagasi sama bändi kontserdilt eufoorias lahkusite. Muide – öise rahurikkuja korralekutsumiseks ei pea politsei ega ka teie mõõtmisaparatuuriga «teadust tegema» – piisab, kui tunnete, et teie rahu on rikutud. Sest müra tajumine on sügavalt subjektiivse iseloomuga asi, sõltudes mitte ainult heli valjusest, vaid kuulaja meeleolust, hingeseisundist, helimeel-divusest kui ka paljudest muudest teguritest. Seega on pea igaühel siin oma arvamus.
Muide, rokk-kontserdi puhul on täheldatud üht huvitavat fenomeni: kuigi tavaline helitugevus on seal 110-120 dB, ei lahku inimesed kontserdilt mitte stressis, vaid eufoorialaadses seisundis. Milles asi? Ikka subjektiivsuses – kuna seal ollakse vabatahtlikult ja asi meeldib, toodab see ka positiivseid emotsioone.
Psühholoogid on ülieufoorilisi reaktsioone, mis kaasnevad valju muusika kuulamisega, nimetanud ka helinarkomaaniaks, millel on mitmeid sarnaseid tunnusjooni alkoholist tingitud seisundiga. Ning nagu ikka pärast liigtarbimist, tekib siingi hiljem pohmelus, millest ülesaamiseks vajatakse uut ja veelgi vingemat annust muusikat. Tavaelus kulmineerub see tavaliselt vastu hommikut punni põhja keeramisega.
Kontorite põrgulärm
Müra pole tõesti mitte ainult kõrvu lukustav heli, mida tänaval töötavast suruõhuhaamrist mööda kõndides kuuleme, undamine, mida tekitab üle maja minev lennuliin, või magamistoa akna taga loksuv tramm. Müra on kõikjal meie ümber.
Eriti täbaras olukorras on seetõttu avatud kontorites töötavad inimesed, kel kaheksa tundi ühtejutti tuleb olla kõrgenenud pingeseisundis. Paneme sinna juurde kaks korda päevas kogetav liiklusmüra, ja kui kodus ka juhtumisi rahu ja vaikust ei leia, ongi lõpuks närvid läbi.
Euroopa töötervishoiu statistika andmetel peab ligi 60 miljonit (!) inimest vähemalt poole oma tööaja jooksul häält tõstma, et end üleüldises lärmis kuuldvaks teha – see on laias laastus üks neljandik kogu töötajaskonnast. Tegu pole siiski tühise ebamugavusega, sest tagajärgedeks on vaegkuulmine, tõsine kuulmiskahjustus või kõrvade kumisemine. Arstid toonitavad, et pidev müra ja lärmi sees olemine võib maksma minna ka palju rohkem kui ainult kuulmise – stress, keskendumis- ja tähelepanuhäired, väsimus, somaatilised haigused langetavad lõppkokkuvõttes tugevasti kogu elukvaliteeti.
Lisaks psüühilisele ärritusele võtab kogu organism müra kui ärritaja suhtes kaitseseisundi ja reageerib omapoolsete vastumeetmetega. Eriti tundlikult reageerivad süda ja veresoonkond – suureneb infarktioht ja tõuseb vererõhk, kõrvad hakkavad kumisema, peavalud sagenevad ja väsimus võtab võimust...
Neid, kes rahu ja vaikuse igatsuses linna lähedale või suisa metsa kolivad, tuleb aina juurde. Neid, kes nädalavahetusel kordagi raadiot või telerit lahti ei tee, samuti. Kas seda saab nimetada veel kuidagi teisiti kui küllastumiseks?
Saksamaal 2003. aastal tehtud uurimusest selgus, et ligi pooled (40%) kutsehaigustest on põhjustatud mürast töökeskkonnas. Eesti Kutsehaiguste Kliiniku arsti Viive Pille sõnul meil nii täpset statistikat pole, kuid ilmselgelt on kutsehaigused siingi aladiagnoositud. Doktor Pille arvab, et peaksime oleme ülejäänud Euroopaga umbes samal tasemel.
Sakslaste uuring näitab sedagi, et mehed on müra suhtes tundlikumad kui naised ja neil on selle tagajärjel suurem risk saada südameinfarkti.
Loodusemees Fred Jüssi avaldas kord imestust selle üle, et ikka ja jälle kohtab ta inimesi, kes end metsavaikuses ebamugavalt või lausa ängistavalt tunnevad. Õnneks võime vist kõik oma kogemustele toetudes tõdeda, et aastatega muutub vaikus aina armasmaks ja igatsus selle järele pigem kasvab kui kahaneb.
Jääb vaid loota, et meiega ei juhtu niisamuti nagu sumeri rahvaga, kes oma lärmamisega jumal Enili välja vihastas ning seetõttu veeuputuse kaela sai. Või on kõik need orkaanid ja uputused märk sellest, et juba me olemegi oma eluga vindi lõplikult üle keeranud?
Aleksander Pulver, psühholoogiaprofessor:
Müraks nimetatakse kõiki keskkonnategureid, mis inimest häirivad. Psühholoogias tähendab see muu hulgas tähelepanu, mälu ja tajumisprotsesside häirumist.
Miks müra inimesi nii väga häirib? Sest et organismis on automaatne süsteem, mis reageerib igale keskkonnas olevale heliallikale – katkestab senise tegevuse ja hakkab tegelema heliallika olemuse väljaselgitamisega. Pidev oma tegevuse katkestamine ongi väsimuse põhjuseks.
Inimene ei teadvusta seda enesele, kuid info töötlemise masin on kogu aeg häiritud, sest ei saa oma piiratud ressursse rakendada seal, kus seda tegelikult teha tahaks. Kui inimene läheb mürast vaikusesse, siis on see väga ebameeldiv seisund, kuna erinevus vaikuse ja mitte-vaikuse vahel on nii selgelt teadvustatav ja tunnetatav.
Organism on aga suuteline ka adapteeruma ehk mitte enam tähele panema, et viibib müra keskel. Pilt on paradoksaalne – kuna müra on ühtlaseks fooniks, arvab inimene, et ta ei pane seda enam tähele, kuid teadvustamata tasemel organism muudkui «kakleb» uute helisignaalidega edasi. Inimese tegevuse efektiivsus muutub aga sellises olukorras pidevalt viibides üsna kesiseks.
Tellimine:
Postitused (Atom)
