Mürast tulenevad tervisehäired.

MÜRA JA HAIGUSED

Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub.
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress.
Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt ei saa müraga harjuda ja paratamatult tekivad füsioloogilised kahjustused.

Mürast tingitud üldised tervisehäired on kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonnahäired, peavalu, unetus, väsimus, lihaspinge, stress, kontsentratsioonihäired.

TTÜ Majandusteaduskond
Liina Mendel ja dots. V. Siirak