Mürareostus ei ole lõppenud.

Õlletehase müra / Ettekirjutusest tekkinud uus olukord.

Tartu Õlletehas/ AS A. Le Coq Teie: 04.07.2007 nr. 1-1/91 Meie: 09.07.2007 nr. 9
Tervisekaitsetalituse Tartumaa osakond Meie: 09.07.2007 nr. 7

Lisan nüüd kommentaari, kui on selgunud uus, ettekirjutusest tekkinud olukord, müra levimise kohta Supilinnas ja Õlletehas on kirjalikult selgitanud olukorda.

46,2 db kohta võib praegu öelda, et inimese aju pole aparaat, mis fikseerib numbreid. Kas on lubatud norm või ei ole. Inimese kõrv kuuleb heli ja kui see on liiga tugev ning häirib, ei ole normaalne olukord. Pole vahet kas on natuke üle normi või natuke alla. Ajasime müramõõtjaga juttu, kui ta käis müra mõõtmas ja mina ütlesin, et praegu tundub nagu vaiksemana. Selle peale vastas müramõõtja, et agregaadid on automaatreziimil ja töötavad vastavalt olukorrale, mis sõltub paljudest teguritest, sealhulgas ilmastikuoludest ja müratase kõigub, kord on suurem, siis jälle vaiksem. Parasjagu, see hetk, kui mõõdeti uuesti minu õues oli vaiksem olukord. Õhtul, kui müramõõtja oli lahkunud, undas Õlletehas jälle täie võimsusega.

See mõõtmistsirkus on käinud aastaid. Teades seda olukorda, tegin selle aasta alguses Õlletehasele ettepaneku mõõta müra täpselt üks aasta ööpäevaringselt, mille tulemuseks oleks ajaline müragraafik, mitte ainult hetke fikseerimine. Selle järgi oleks hea saada tegelik pilt olukorrast ja müratasemest Tähtvere 48 õues. Sellest ettepanekust keelduti, keerutati ja vingerdati mööda. Sama ettepanek sai tehtud ka Tervisekaitsele, kes pole samuti seda veel teinud. Nüüd uue müramõõtmise, mida Õlletehas lubab teha lähinädalail, peab tegema vähemalt ühe nädala pikkuse ja ajalise, et selguks tegelik olukord. Muidu “reguleeritakse” jälle müramõõtmise ajaks müra natuke alla normi.

Praeguste mõõtmiste tulemuseks on järjekordne 1 minutiline hetk, kus müra on natuke üle normi või alla normi ja nii on kestnud 10 aastat. Õlletehas teatab täie rinnaga, et selleks korraks on probleem lahendatud ja nii ei muutu midagi. Nimelt selleks korraks, sest hr. Noop teab täpselt, mis toimub. Müra on ikka ööpäevaringne ja kõigub normi piiri peal. No ei ole ikka probleem lahenenud ja kokkuvõtteks pole olukorrras muutust toimunud tänase päeva seisuga – kõik jätkub vanaviisi, nii probleemi lahendamine kui müra levimine Supilinna. Ettekirjutust pole veel täidetud, kuigi aeg sai täis, sest öösel pole veel mõõdetud ja pole tehtud ka pikemaajalist mõõtmist, kus selguks reaalne olukord, sest agregaadid töötavad kord võimsamalt kord vaiksemalt nagu Õlletehas oma kirjas selgitab.

Mis edasi saab? Ei midagi erilist, juubel on läbi, jätkub tavaline igapäevane töö müraprobleemi lahedamiseks ja müra vähendamiseks seni kuni on saavutatud tulemused. Rahvas arvab, et käib võitlus ja õlletehas mängib kampaania mängu – teatab palju on investeerinud ja siis et kõik on korras. Arvan, et ei ole mingit võitlust ja käib normaalne töö Supilinna elukeskkonna parandamiseks. Kui ei tee seda Linnavõim ja teised asjaosalised, siis tuleb elanikel ise järjekindlust näidata.

Mina olen ainult probleemi tõstatanud ja avalikustanud ning olen esimene. Pärast mind tulevad järgmised müra kannatajad ja Õlletehasel pole pääsu probleemi lahendamisest. Hr. Noop teab seda ja tema venitamine ning veiderdamine Postimehe veergudel probleemi lahendusega ei ole talle sugugi kasulik. Varsti on ummik ja pääsu pole... Inimesed ei harju iialgi ebanormaalse müraga, soovitagu seda hr. Noop ükskõik kuidas ja kellele. Maailmapraktikas on mängus väga suured summad aastakümneid hiljem tervise kahjustamise eest. Ma tegin lihtsalt 10 aastat tagasi Eestis otsa lahti ja asusin dokumenteerima protsessi. Lahenduseni ei pea mina jõudma, seda võivad järgmised teha, kuid neil on olemas dokumendid, millega lõpuni minna.

Sain Õlletehaselt asjaliku ja sisulise kirja. Õlletehas on pöördunud AS ETP Grupp poole, kes tegeleb müravastaste ehitiste projekteerimise ja ehitamisega ainukesena Eestis. Nemad tellisid mürakaardi Tartu Ülikooli Katsekoja Töökeskkonnalaborilt, kes omakorda pöördus akustikaspetsialistide poole Kasseli ülikoolis Saksamaal.

Nagu näha, töö käib müraprobleemi lahendamiseks. Edasi võib Õlletehase kirjast lugeda täpset ja põhjalikku kirjeldust müraallikast, müra tekkest ja levikust. Tuleb välja, et neid agregaate on 6 tükki. Oli 5 ja nüüd osteti üks juurde 500 000 krooni eest, et vähendada 5 ventilaatori koormust. Kõik on ilus, lootusrikas ja asjalik ning tekib mõte, et äkki jääbki müra vähemaks ja probleem laheneb, kui ehitatakse mürabarjäär.

Kirjas on aga lõik, kus Õlletehas teatab, et ta kahtleb, kas on ikka vaja tellida AS-ilt ETP Grupp projekteerimistööd ja mürabarjääri ehitus. Õlletehase arvates on mõni detsibell alla normi piisav argument raha mitte kulutada mürabarjääri ehituseks.

Kokkuvõtteks ei sisalda see kiri optimismi, et probleem saab lahenduse. Kui mürabarjäär jääb ehitamata, siis on olukord endine. Kui see aga ehitatakse, on kindlasti elanike elukvaliteet Supilinnas paranenud ja Õlletehas on reaalselt näidanud oma tegudega, et ta hoolib oma naabritest. Jääme lootma ja ootama ning anname Õlletehasele veidike aega juurde müra vähendamiseks. Hetkel, kui kirjutan on aken lahti ja müra on vaiksem, kuid samas võimsam – ikkagi üks agregaat juures ning selle vähenemist pole tunda.

Lisaks võite lugeda http://alecogreostus.blogspot.com , kus jätkan probleemi dokumenteerimist, kuni lahenduse saabumiseni.